Hadrianus VI (Adriaan Florenszoon Boeyens, hollandi Vikipeedias Adriaan Floriszoon Boeyens, ajalookäsitlustes tuntud ka Utrechti Adriaani nime all; teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel (Dedel) või Adrian Florensz Dedal; 2.
märts">2. märts 1459 – 14. september 1523), oli paavst aastatel 1522–1523. Ta oli 218. paavst. Enne paavstiks saamist oli ta hilisema Saksa-Rooma keisri Karl V õpetaja. Ta on jäänud ainsaks Madalmaadest pärit olevaks paavstiks.
Hadrianus VI | |
---|---|
Sünninimi | Adriaan Florenszoon Boeyens |
Valitsemisaja algus | 9. jaanuar 1522 |
Valitsemisaja lõpp | 14. september 1523 |
Eelkäija | Leo X |
Järeltulija | Clemens VII |
Sünnikuupäev | 2. märts 1459 |
Sünnikoht | Utrecht |
Surmakuupäev | 14. september 1523 |
Surmakoht | Rooma |
Adriaan Florenszoon Boeyens sündis 2. märtsil 1459 Utrechtis Florentius Dedeli (Florensz Boeyenszoon Dedeli) ja tolle naise Geertruidi pojana. Tema isa töötas puusepana laevaehituses.
Boeyens sai esimesed haridusalased algteadmised oma emalt, õppis seejärel Zwolles ühe vaimuliku vennaskonna (Broeders des gemeenen levens) juures ja astus 1476 Leuveni ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, teoloogiat ja õigusteadust. 30. juunil 1490 ordineeriti Boeyens preestriks. 1. augustil 1490 omandas ta litsentsiaadi ja 8. juunil 1491 doktorikraadi teoloogias. Hiljem sai temast professor, rektor ja Leuveni ülikooli kantsler. Boeyens pidas loenguid Petrus Lombarduse sententsidest, tema kaks olulisemat teadustööd olid kommentaarid Petrus Lombarduse sententsidele ja Quaestiones quodlibeticae. 1507 (mitte 1506) määras Saksa-Rooma keiser Maximilian I ta oma pojapoja Karli tuutoriks.
Boeyens oli esimene hollandlane, kuigi mitte esimene madalmaalane, kes pühitseti kardinaliks.
Hadrianus VI valiti paavstiks 9. jaanuaril 1522 Vatikani paavstipalees, kui ta viibis Hispaanias. Ta jättis paavstina muutmata oma ristinime, mida viimati tegi (kui mitte arvestada Julius II võimalikku valikut) Johannes XVIII. Hiljem pole paavstina oma ristinime vahetanud vaid Marcellus II.
Hadrianus VI on viimane paavst, kes valimise ajal puudus konklaavilt, viimati puudus konklaavilt enne teda Urbanus VI. Hadrianus VI saabus Civitavecchiasse 25. augustil 1522, Rooma 29. augustil ja krooniti 31. augustil kardinal Marco Cornaro poolt.
27. detsembrist 1521 – 9. jaanuarini 1522 toimunud konklaavil osales 39 kardinali. Nende valiku määras arvatavasti Karl V valimine Saksamaa kuningaks ja tema tunnustamine Leo X poolt valitud Saksa-Rooma keisrina ning reformatsiooni puhkemine Saksamaal. Konklaavil peeti üheks soosikuks kardinal Giulio de' Medicit. Hadrianus VI valiti paavstiks 11. voorus, kui ta sai 28 häält.
Karl V tervitas oma endise õpetaja valimist paavstiks. Prantsusmaa kuningas François I oli ettevaatlikum, kartes paavsti liiga häid suhteid Saksamaaga, ja saatis paavsti juurde oma suursaadiku. Kui Hadrianus VI lasi arreteerida François I liitlase kardinal Francesco Soderini, kes olevat kavandanud vandenõud paavsti vastu, peatas kuningas kümniste saatmise Rooma ja valmistus tungima Lombardiasse. Hadrianus VI sõlmis sõjaks Prantsusmaaga 3. augustil 1523 liidu Karl V-ga, Austriaga, Inglismaaga, Milanoga ja Itaalia väikeriikidega.
Hadrianus VI tuli võimule saamisel hakata kohe tegelema usurahutustega Saksamaal. Kardinalina oli ta Martin Lutheri vaated hukka mõistnud ja soovis nüüd Lutheri kuulutamist ketseriks. Paavsti esindas 1522 toimunud Nürnbergi riigipäeval Teramo piiskop Francesco Chieregati.
Türklaste pealetungi tagasilöömiseks kutsus Hadrianus VI kristlasi nende vastu ristisõtta, kuid Karl V oli seotud sõjaga Prantsusmaa kuninga vastu. Rhodose langemise järel soovis paavst ristisõja pidamiseks sõlmida kristlike valitsejate vahel 3-aastase rahu ja pidas edutult läbirääkimisi nii Saksamaa kui Prantsusmaa kuninga õukonnaga.
Hadrianus VI võimule saades oli Kirikuriigi finantsiline olukord keeruline. Hadrianus VI püüdis olukorra parandamiseks kärpida kulusid.
Ta sõlmis 1522 rahu Ferrara hertsogi Alfonsoga ja andis Rimini Urbino hertsogile.
Hadrianus VI andis 1522 Hispaania kuningale jurisdiktsiooni Alcantara, Calatrava ja Santiago rüütliordude üle, lubades rüütliordude meistriameteid pärida naisliinis.
9. mail 1522 avaldatud bullas "Exponi nobis" andis paavst frantsisklastele autoriteedi kõiges, mis on vajalik indiaanlaste ristimiseks, välja arvatud need valdkonnad, mis nõuavad piiskopi poolset pühitsemist.
14. aprillil 1523 avaldas Hadrianus VI kirja "Eximiae devotionis", millega kinnitas Portugali kuninga João III Portugali Kristuse ordu rüütliordu administraatoriks.
Hadrianus VI nõudis 1523 igaühe karistamist, kes paluvad kuradi mõju või kasutavad seda.
Hadrianus VI kanoniseeris 1522 Poola printsi Kazimierzi, 31. mail 1523 Firenze Antoninuse ja Meisseni Benno.
Hadrianus VI nimetas 1522 Kreekas Naxose piiskopkonna peapiiskopkonnaks.
Hadrianus VI valitsemisaega on peetud 16. sajandi Rooma kultuuri arengus tagasilöögiks, mistõttu Roomast lahkusid mitmed tollased kultuuritegelased, nagu muusik Carpentras.
Paavst kavatses Menelaose kuju visata Tiberisse, kuid humanist Torquato Tasso veenis paavsti ümber.
Ta sätestas 1522 tsensuuri reeglid.
Ta rajas Leuveni ülikooli kolleegiumi ja määras Ingolstadti ülikooli tulud.
1522 sätestas ta, et paavsti vapil peavad olema paavstluse embleemid.
Jan van Scorel tegi paavstist portree.
Hadrianus VI pühitses oma ainsal konsistooriumil 10. septembril 1523 kardinaliks Willem van Enckenvoirti.
Hadrianus VI-l oli palavik ja ta kannatas neeruhaiguse käes. Ta suri 64-aastaselt ristiülendamispühal 14. septembril 1523 Roomas ja maeti Vatikani basiilika Sant' Andrea kabelisse. 11. augustil 1533 maeti tema säilmed ümber Rooma Santa Maria dell' Anima kirikusse.
Hadrianus VI püüdis oma eelkäijate poliitikast tunduvalt eristuda, vastandades end renessansiaegsele lodevusele ja priiskamisele, propageerides vagadust, kasinust ja jumalakartlikkust. Tema lähikondlastele see ei meeldinud ja nii püüti tema reformikatseid igati takistada.
Benedictus XVI saamisel paavstiks tõstatus probleem Hadrianus VI päritolust. Utrechti piiskopkond läänistati Burgundiale, kuid abielude sõlmimise kaudu läks see 15. sajandi lõpus Habsburgide valdusse ja kuulus Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Rahvuselt oli Hadrianus VI hollandlane, kuid ta oli aastakümneid Hispaania teenistuses (nii saaks talle omakorda omistada Hispaania "kodakondsust"). Alles Karl Habsburgi valimisega Saksamaa kuningaks on ta kindlalt seotud Saksa-Rooma keisririigiga. Saksamaal peetakse teda seetõttu saksa soost paavstiks.
Kirikuajaloolase J. N. D. Kelly väitel jäi Hadrianus VI oma askeetlike eluviiside, korrumpeerunud kuuria reformiplaanide, kunsti edendamise ebavajalikkuse ja oma mitte-itaalia päritolu tõttu roomlastele võõraks. Leidmata poolehoidu kardinalide hulgas kasutas ta oma lähedaste nõunikena Hispaania ja Madalmaade vaimulikke.
Francesco Guicciardini on teda seetõttu nimetanud barbarist paavstiks (pontefice barbaro).
Eelnev Leo X | Paavst 1522–1523 | Järgnev Clemens VII |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Hadrianus VI, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.