Ordinatsioon

See artikkel on religioossest mõistest; nime teiste tähenduste kohta vaata artiklit Ordinatsioon (täpsustus)

Sõna ordinatsioon kasutatakse ka vastava pühitsuse tähistamiseks: "tal on ordinatsioon" tähendab "ta on vaimulikuks pühitsetud".

Inimest, kes valmistub ordinatsiooniks või keda ordineeritakse, nimetatakse vahel ordinandiks. Ordinatsiooni ajal kasutatavat liturgiat nimetatalse ordinaaliks.

Ordinatsiooniriitus on kasutusel mitmes suures religioonis, sealhulgas kristluses, judaismis, islamis ja budismis. Kristlikus kontekstis samastatakse ordinatsiooni sageli vaimulikuseisuse sakramendiga.

Neis kirikutes on kolm ordinatsiooniastet: piiskop, preester ja diakon (hierarhia on aja jooksul muutunud). Tavaliselt läbitakse need astmed üksteise järel: esmalt diakonaat (diakonina), siis presbüteraat (preestrina) ja viimasena episkopaat (piiskopina). Enamik vaimulikke on enne preestriks ordineerimist "ajutised diakonid". "Alalised diakonid" ei jätka preestriastmel, mis võimaldab katoliku kirikus pühitseda ka abielumehi. Kõik peapiiskopid, kardinalid ja paavstid on piiskopid, ehkki on olnud ka diakonkardinale ja preesterkardinale.

Ordinatsiooni korraldab piiskop apostelliku suktsessiooni alusel. Roomakatoliku kirik nõuab ka, et piiskopid pühitseksid paavsti õnnistusel, mis tagab kiriku ühtsuse. Preestriks pühitsemine on eeldus, et vaimulik võiks anda armulauda.

  Pikemalt artiklis Naiste ordineerimine

Naiste ordineerimine on tekitanud mitmes religioonis tuliseid vaidlusi, kuna kas ordinatsioon ise või ordineeritud vaimuliku täidetav roll kuulub mitmesugustel teoloogilistel põhjustel traditsiooniliselt meestele. 20. sajandi keskpaigast on mõned protestantlikud kirikud (näiteks Rootsi ja Eesti luterlikud kirikud) siiski hakanud naisi ordineerima, samuti on liberaalsemates judaistlikes kogudustes naisrabid.

• Vaimulikuseisuse sakrament
• Vaimulikku ametisse pühitsemise sakrament

• Arthur Carl Piepkorn: Vaimulik amet ja ordinatsioon luterliku kiriku usutunnistuskirjades