Frans Eemil Sillanpää: Soome kirjanik

september">16. september 1888 Hämeenkyrö vald – 3. juuni 1964 Helsingi) oli soome kirjanik.

Frans Eemil Sillanpää
Sünniaeg	16. september 1888
Surmaaeg	3. juuni 1964 (75-aastaselt)
Autasud	Nobeli kirjandusauhind
[muuda Wikidatas]

Tema looming eritleb põhjalikult hingeelu ning käsitleb varjundirohkelt inimese ja looduse vahekorda. Romaanides avaldub kibe ühiskonnakriitika.

Sillanpää populaarsemad romaanid on "Vaga viletsus" (1919, eesti keeles 1923), "Noorena uinunud" (1931, eesti keeles "Silja" 1935), "Inimesed suveöös" (1934, eesti keeles 1936) ja "Inimelu võlu ja vaev" (1945, eesti keeles 1975).

1939. aastal pälvis Sillanpää Nobeli kirjandusauhinna.

• "Vaga viletsus: lõpule jõudnud soome elulugu" (romaan); autori loaga tõlkinud ja eessõna: August Anni (= August Annist), sari Noorsoo kirjavara: maailmakirjanduse seeria, nr 96, Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkond, Tartu 1923, 200 lk
• "Hildu ja Ragnar: lugu kahest inimlapsest", tõlkinud J. Põld, sari Looduse universaal-biblioteek, nr 3, Loodus, Tartu 1928 70 lk
• "Silja: noorena uinunu ehk Vana sugupuu viimne võsu" (romaan); autori loal soome keelest tõlkinud ja eessõna: Mart Lepik, Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1935, 304 lk
• "Inimesed suveöös: eepiline sari", tõlkinud Mart Lepik, kaas ja puugrvüürid: Ernst Kollom, sari Põhjamaade romaane, nr 6, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 206 lk; teine trükk: Orto, Toronto 1966, 104 lk
• "Mehe tee: Ahrola talu oludest Paavo peremeheameti kindlakskujunemise ajal", tõlkinud Mart Lepik, sari Põhjamaade romaane, nr 12, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1937, 292 lk
• "Armas isamaa" (jutustused), autori loal tõlkinud Mart Lepik, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1940, 298 lk
• "Noorena uinunud; Inimelu võlu ja vaev" (romaanid), tõlkinud Mart Lepik ja Harald Lepik, järelsõna: Minni Nurme, Varamu sari, Eesti Raamat, Tallinn 1975, 384 lk
• "Lõikuskuu" (romaan), tõlkinud Ilmar Palli, sari Nobeli laureaat, Eesti Raamat, Tallinn 2016, 112 lk; ISBN 9789949567379

• Aino Suits, "Ühe murrangulise monograafia puhul" (Tatu Vaaskivi, "F. E. Sillanpää") – Looming 1938, nr 1, lk 115–120
• A. A. (= August Annist, "F. E. Sillanpää juubel [50]" – Looming 1938, nr 7, lk 819–821
• A. H. T. (= A. H. Tammsaare), "F. E. Sillanpää – Nobeli laureaat" – Rahvaleht 14. november 1939, nr 268; ka: A. H. Tammsaare, Kogutud teosed, 17. köide, Eesti Raamat, Tallinn 1990, lk 450–452; ka: A. H. Tammsaare, "Armastusest ja lapselikkusest", sari Eesti mõttelugu, Tartu 2011, lk 326–328
• August Annist, "Frans Eemil Sillanpää ja tema bioloogiline eetika" – Looming 1939, nr 10, lk 1045–57; ka: August Annist, "Noorusmaa", sari Eesti mõttelugu, Tartu 2011, lk 368–386
• Salme Kabur, "Sillanpääle mõeldes" – Looming 1939, nr 10, lk 1061–65
• Panu Rajala, "100 aastat Soome Nobeli-kirjaniku F. E. Sillanpää sünnist", tõlkinud Piret Saluri – Looming 1988, nr 9, lk 1284–86 (samas lk 1219–22 Piret Saluri tõlkes ka Sillanpää lühijutt "Üks Tellervo-nimeline")
• Hilve Rebane, "Frans Eemil Sillanpää ja Eesti" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, lk 163–169; uustrükk raamatus: Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine", 2003, lk 208–225