Emilia Romagna

Koosneb kahest ajaloolisest regioonist, Emilia ja Romagna.

Emilia Romagna maakond
itaalia Regione Emilia-Romagna
Emilia Romagna lipp (de facto) Emilia Romagna vapp
Pindala: 22 446 km²
Elanikke: 4 459 477 (2019)
Rahvastikutihedus: 199 in/km²
Keskus: Bologna

Emilia on nime saanud Vana-Rooma maantee Via Aemilia järgi, mis, ühendades Rimini rannikulinna Piacenza garnisonilinnaga, kulges läbi maakonna. Romagna ehk Romània on tuletatud Rooma riigi enda nimest, mille langobardid panid sellele piirkonnale ajal, kui Ravenna oli Bütsantsi Itaalia-alade pealinn.

Üheks maakonnaks ühendati Emilia ja Romagna 19. sajandil risorgimento ajal.

Haldusjaotus

 

Emilia Romagna maakond jaguneb 9 provintsiks, mis omakorda jagunevad kokku 341 vallaks.

1. Città metropolitana di Bologna
2. Ferrara provints
3. Forlì-Cesena provints
4. Modena provints
5. Parma provints
6. Piacenza provints
7. Ravenna provints
8. Reggio Emilia provints
9. Rimini provints

Suuremad linnad

Bologna (374 600; 2004), Modena (179 800), Parma (174 000), Reggio Emilia (154 900), Rimini (134 400), Ferrara (131 700), Forlì (111 400), Ravenna (142 000) Piacenza (99 100), Cesena (93 400)

Põllumajandus on Emilia-Romagna olulisim majandustegevus. Kasvatatakse teravilja, kartulit, tomatit, puuvilju ja muidugi viinamarju. Kõrgelt on arenenud ka veise- ja seakasvatus. Paljudes piirkondades on praegugi sigu rohkem kui inimesi.

Tööstusest on eriti tugeval järjel toiduainetetööstus (Emila-Romagna on maailmakuulus oma köögi poolest) ja turism (eriti Aadria mere kuurordid).

Enne roomlasi asustasid sealset ala etruskid. Nende pealinna Felsina kohale rajati hiljem Bologna.

Keskajal oli võim mõjukate aadlisuguvõsade käes. Ferraras ja Modenas valitsesid d'Ested, Bolognas Bentivogliod, Riminis Malatestad, Parmas ja Piacenzas Farnesed.

Emilia Romagna regiooni peetakse Itaalia gastronoomiliseks keskpunktiks. Sealt on pärit sellised "kuulsused" nagu parmesani juust (parmigiano-reggiano), Parma sink ja palsamiäädikas.

Rohkem kui mujal Põhja-Itaalias süüakse seal pastat; eriti armastatud on kodusvalmistatud tortellinid ja lasanjed. Värsket pastat süüakse koos lihakastmega (ragù), koorekastmetega või riputatakse lihtsalt parmesaniga üle (alla parmigiana). Modena ja Parma spetsialiteediks on bollito misto ehk road keedetud lihast.

Romagna köök meenutab rohkem Lõuna-Itaalia oma. Emilias kasutatakse rohkelt võid, juustu, seeni ja sea- ja loomaliha. Romagna aga eelistab oliiviõli, sibulat ja küüslauku.

Vein

Emilia Romagna veinipiirkonnad:

• Lambrusco di Sorbana (DOC), Lambrusco Grasparossa di Gastelvetro (DOC), Lambrusco Salamino di Santa Croce (DOC), Reggiano (DOC), Albana di Romagna (DOCG), Pagadebit di Romagna (DOC).