Antiikmütoloogia

See artikkel on Edith Hamiltoni raamatust, mis jutustab vanakreeka ja vanarooma mütoloogiast.

Algupärandi pealkirjalehe andmete kohaselt ilmus teos New Yorgis, Torontos ja Londonis aastal 1940.

Raamat koosnes seitsmest osast.

• Esimene osa "Jumalad, loomine ja varajased kangelased" käsitleb antiikseid jumalaid, niihästi Olümpose kui vähem tähtsaid, samuti maailma ja inimsoo loomisest, ülemaailmsest veeuputusest ja mõnest varasemast kangelasest, näiteks Prometheusest.
• Teine osa "Armu- ja seikluslood" jutustab 14 müüti, nende seas argonautide retkest kuldvillaku järele, Daidalosest ja Ikarosest ning Pegasosest ja Bellerophonist.
• Kolmas osa "Suured kangelased enne Trooja sõda" räägib neljast kangelasest: Perseusest, Theseusest, Heraklesest ja Atalantast.
• Neljas osa "Trooja sõja kangelased" jutustab ümber "Iliase", "Odüsseia" ja "Aeneise" loo.
• Viies osa "Suured perekonnad" jutustab kolme suguvõsa, Atreuse ja tema järeltulijate, Teeba ja Ateena kuningasoo loo.
• Kuues osa on "Vähemtähtsad müüdid" ja
• seitsmes osa "Vanapõhja müüdid".

Raamatu alguses on autori eessõna ja sissejuhatus, lõpus 8 skeemi müütiliste tegelaste omavahelistest sugulussuhetest ning indeks tegelaste ja geograafiliste kohtade loendiga.

Eesti keeles ilmus teos 1975 kirjastuses Eesti Raamat. Selle tõlkis Hardi Tiidus. Raamatu lõpus on Ain Kaalepi kriitiline saatesõna. Raamatu trükiarv oli 24 000. Eesti keelde tõlgiti raamat ilma skandinaavia müütide osata ja sel põhjusel on teose tõlkepealkiri täpsustatud "Antiikmütoloogiaks".

"Antiikmütoloogia" oli esimene eestikeelne raamat, mis käsitles antiikmütoloogiat niivõrd põhjalikult. Seetõttu levis raamat Eestis laialdaselt ja sai oluliseks teatmeteoseks antiikmütoloogia alal.