2023. Aasta Terrorirünnak Brüsselis

2023. aasta terrorirünnak Brüsselis
Koht	Brüssel, Belgia
Koordinaadid
Kuupäev	16. oktoober 2023
Kellaaeg	19:15 CEST (UTC+2)
Sihtmärk	rootslased
Liik	massitulistamine
Osa	islamiterrorismist Euroopas
Relv(ad)	AR-15/M4 karabiini stiilis vintpüss
Hukkunud	3 (sealhulgas kurjategija)
Vigastatuid	1
Osalejad	Abdesalem Lassoued
Motiiv(id)	Islami äärmuslus

aasta terrorirünnak Brüsselis oli islamistlik terrorirünnak Rootsi kodanike vastu, mille pani 16. oktoobril Belgias Brüsselis toime tuneeslasest 45-aastane Islamiriigi liige Abdessalem Lassoued. Sel päeval kella 19.15 paiku lasi Lassoued Brüsseli linnas Place Sainctelette'i kõrval kahe puiestee ristumiskohas maha kaks rootslast ja vigastas kriitiliselt kolmandat. Ohvrid olid teel jalgpallimatšile, mis leidis aset Kuningas Baudouini staadionil.

Lassoued põgenes sündmuskohalt ning varsti pärast seda postitati sotsiaalmeediasse video, milles ta võttis Islamiriigi (IS) nimel rünnaku eest vastutuse. Belgia föderaalprokurör keskendus kohe oma uurimise terroristlikule motiivile. Järgmisel hommikul leiti Lassoued Schaerbeeki omavalitsuses asuvast kohvikust, kus Belgia politsei teda tulistas. Ta suri teel haiglasse.

Rünnaku järel tõsteti Brüsseli terroriohu taset 2-lt 4-le, mis on kõrgeim tase. Ülejäänud Belgias tõsteti see 2. tasemelt 3. tasemele. Pärast Lassouedi surma langetati Brüssel 3. tasemele, samale tasemele nagu ülejäänud riik.

Alates 2010. aastate keskpaigast on Brüsselis korraldatud islamistide pommi- ja pussirünnakuid, sealhulgas 2014., 2016., 2017. juunil, 2017. augustil, 2018. ja 2022. aastal. 2010. aastate keskel asus linnas Islamiriigi terrorirakk.

 

16. oktoobril 2023 kella 19.15 paiku avas Lassoued tule Rootsi jalgpalli toetajate pihta Boulevard du Neuvième de Ligne'i ja Boulevard d'Ypresi ristmikul Brüsseli linnas Square Sainctelette'i kõrval. Toetajad olid teel umbes 5 km kaugusel asuvale King Baudouini staadionile, kus peeti UEFA Euro 2024 valikmäng Belgia ja Rootsi vahel. Ühte ohvrit tulistati taksos, teist tulistati, kui ta jooksis büroohoone fuajeesse. Kolmas Rootsi jalgpalli toetaja lasti samuti maha ja ta jäeti raskesse, kuid mitte eluohtlikku seisundisse. Relvastatud mees, kes kandis fluorestseeruvat oranži jopet, põgenes seejärel mootorrattaga sündmuskohalt.

Kell 20.45 alanud jalgpallimatš katkestati poolajal, kui uudis rünnakust levis. Rootsi mängijad ütlesid, et nad ei soovinud matši teist poolaega mängida ja Belgia meeskond nõustus sellega. 35 000 pealtvaatajat hoiti staadionil enne evakueerimist veidi enne südaööd, kusjuures Rootsi fännid lahkusid viimastena. Teatati, et Rootsi fännid eemaldasid oma toetaja varustuse, et vältida nende tuvastamist rootslasena. Rootsi välisministeerium soovitas rootslastel Brüsselis olla valvsad.

Varsti pärast rünnakut levis sotsiaalmeedias video mehest, kes rääkis araabia keelt ja võttis endale tulistamise eest vastutuse. Mees ütles, et teda inspireeris IS. Belgia föderaalprokuratuuri pressiesindaja ütles, et uurimine keskendus terroristlikule motiivile, mille sihikule on võetud Rootsi kodanikud, tõenäoliselt hiljutiste koraani põletamise tõttu Rootsis. Ründaja oli Lassoued.

Rünnaku tulemusel tõsteti Brüsseli terroriohu tase kõrgeimalt tasemelt 2-lt 4-le ja ülejäänud riigis 2-lt 3-le, mis on kõrgeim tase.

Kurjategija surm

Politsei leidis Lassouedi mootorratta registreerimise kaudu tema aadressi Schaerbeekis. Sel õhtul nägid kaks ohvitseri teda oma korteri vastas pargis istumas (elukaaslane viskas ta koos asjade kotiga välja), kuid ei võtnud teda kinni. Järgmisel hommikul sai politsei teate, et Lassoued viibib tema elukoha lähedal asuvas kohvikus. Kinnipidamisel tulistas politsei teda rindu. Kiirabi püüdis teda elustada ja toimetas ta haiglasse, kus ta suri. Tema surma kinnitas Belgia siseminister Annelies Verlinden sotsiaalmeediaplatvormil X. Tema käest leiti ründes kasutatud relv (poolautomaatpüss AR-15) ja asjade kott. Pärast tema surma alandati Brüsseli terroriohu taset 3-ni, mis on sama, mis ülejäänud Belgias.

Ohvrid

Kõik kolm ohvrit olid Rootsi jalgpalli toetajad, kes olid sõitnud Belgiasse, et vaadata oma rahvusmeeskonna mängu 2024. aasta EM-valikmängus. Kaks hukkunud meest olid 60-aastane rootslane Patrick Lundström, kes elas Šveitsis, ja 70-aastane Kent Persson, kes elas Stockholmis. Vigastatud ohver oli 70. eluaastates mees.

Kurjategija taust

Abdesalem Lassoued (1. september 1978 – 17. oktoober 2023) mõisteti Tuneesias 2005. aastal kuritegude, sealhulgas mõrvakatse eest, enam kui 26 aastaks vangi. Ta põgenes vanglast 2011. aastal ja sisenes Euroopasse Itaalia Vahemeres asuva Lampedusa saare kaudu, tehes reisi väikese paadiga koos teiste migrantidega. Kümmekond aastat pärast Euroopasse saabumist on ta teadaolevalt taotlenud varjupaika Belgias, Itaalias, Norras ja Rootsis, kes kõik lükkasid tema taotlused tagasi. Rootsis valeidentiteedi all elades vahistati ta 2012. aastal uimastitega seotud kuritegude eest ja pärast kaheaastase vanglakaristuse kandmist saadeti ta tagasi Itaaliasse. Itaaliast, kus ta tuvastati radikaliseerunud isikuna, reisis ta Belgiasse ja taotles 2019. aastal varjupaika. Tema taotlus lükati 2020. aastal tagasi ja ta jäi Belgiasse ebaseaduslikult, hoolimata Tuneesia taotlusest tema väljaandmiseks. Belgia ametivõimud olid ta märkinud võimaliku äärmusluse tõttu ning identifitseerimata välisluureteenistus oli tema kohta 2016. aastal hoiatuse teinud. Pärast seda, kui ta oli varjupaigakeskuses teist tuneeslast ähvardanud, pidid Belgia ametivõimud Lassouedi 17. oktoobril (rünnakule järgneval päeval) üle kuulama.

Pärast Lassouedi surma ütles föderaalprokurör ajakirjanikele, et ta tegutses arvatavasti pigem üksiku hundina kui terroristliku rühmituse liikmena. Hiljem, 17. oktoobri õhtul võttis Islamiriik oma uudisteagentuuri Amaq kaudu vastutuse rünnaku eest.

Motiiv

Belgia võimud on öelnud, et tapmise motiiv oli see, et ohvrid olid rootslased ja potentsiaalselt kättemaks 2023. aasta koraani põletamise eest Rootsis. Ohvritel olid tulistamise ajal seljas Rootsi jalgpallikoondise särgid. Pärast rünnakut avaldatud videos väitis kurjategija, et teda inspireeris IS. Lassoued oli jälginud sotsiaalmeedias TikTok kontot, mis levitas vandenõuteooriaid moslemilaste röövimise kohta Rootsi sotsiaalvõimude poolt.

•   – Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles, et tema mõtted on hukkunute perekondadel ja vigastatutel. Ta võttis vastu Belgia peaministri Alexander De Croo kutse osaleda 18. oktoobril ohvrite mälestustseremoonial.
  • Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer nimetas rünnakuid "kohutavaks uudiseks".
  • Kuningas Carl XVI Gustaf ütles, et tema ja ta perekond mõtlesid ohvrite ja nende sugulaste peale.
•   – Belgia peaminister Alexander De Croo saatis Rootsi peaministrile kaastundeavalduse ja ütles: "Me mõtleme peredele ja sõpradele, kes kaotasid oma lähedased. Lähedaste partneritena on terrorismivastane võitlus ühine."
•   – Taani peaminister Mette Frederiksen avaldas rünnaku õhtul kaastunnet.
  • Välisminister Lars Løkke Rasmussen saatis kaastundeavalduse, väljendas solidaarsust Rootsi ja Belgiaga ning teatas, et "Terrorismi ja vägivallaga silmitsi seistes seisame ühtsena".
•   – Prantsusmaa president Emmanuel Macron kommenteeris Albaaniasse visiidi ajal rünnakut, et "Euroopat on raputatud".
•   EL Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avaldas kaastunnet terrorirünnaku ohvrite perekondadele ja sõpradele. Ta lubas võtta meetmeid veebipõhise vihakõne vastu ja tugevdada liikmesriikide õigust saata riigist välja inimesi, keda peeti riikliku julgeoleku ohuks.

Kaks päeva pärast rünnakut osalesid Rootsi ja Belgia peaministrid lühikesel ohvrite tähistamise tseremoonial, asetades rünnakupaigale pärjad. 19. oktoobril teatas UEFA, et EM-valikmängu Belgia ja Rootsi vahel ei korrata ning lõppskooriks on poolaja 1:1. Mõlemad jalgpalliliidud kiitsid otsuse heaks ja mängu tulemus ei mõjutanud F-alagruppi kvalifitseeruvaid meeskondi.

20. oktoobril teatas Belgia valitsus, et rünnak on ametlikult klassifitseeritud terrorismiks. Hiljem samal päeval astus tagasi Belgia justiitsminister Vincent Van Quickenborne, kuna selgus, et Belgia magistraadid ei uurinud lähemalt Lassouedi väljaandmise taotlust Tuneesia poolt 2022. aasta augustis.