Maksvell Džeims Klerk

Džeims Klerk Maksvell (angl.: James Clerk Maxwell; sünd.

13. kezaku 1831, Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 5. kül'mku 1879, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli šotlandijalaine fizikantedomez', matematikantedomez', mehanikantedai da melestegii.

Maksvell Džeims Klerk
angl.: James Clerk Maxwell
Džeims Maksvell fotokuval
Džeims Maksvell fotokuval
radmižen toižend:

fizikanmez', matematikanmez', leiutaja, fotograf, õppejõud, theoretical physicist, opendai, thermodynamicist

sündundan dat:

sündundan sijaduz:

Edinburg, Sur' Britanii[14][3]

valdkund:

Maksvell Džeims Klerk Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][15]

kolendan dat:

kolendan sijaduz:

Kembridž, Sur' Britanii[14]

tat:

John Clerk-Maxwell of Middlebie[d][10][16]

mam:

Frances Cay[d][10][16]

avtograf:

Maksvell Džeims Klerk

Maksvell Džeims Klerk Maksvell Džeims Klerk VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Biografii

Džeims Klerk openui Edinburgan i Kembridžan universitetoiš. Radoi opendajan Aberdinan universitetas (1856−1860), sid' Londonan Kings-kolledžas (1860−1865). Ühtni Komitetha etaloniš (1861−1863), tariči elektromäričemižühtnikoid, kudambid (om, amper, vol't) Rahvahidenkeskeine elektrikoiden kongress vahvišti vl 1881. Vozil 1871−1879 oli professoran Kavendišal nimel nimitadud fizikan laboratorijas Kembridžan universitetas.

Tedotöd

Maksvell pani klassižen elektrodimanikan alusid (Maksvellan tazostused), ližazi «sirdandan joksuz»- da «elektromagnitine kend»-tärtusid. Om gazoiden kinetižen teorijan alusenpanijoiden keskes. Tedomez' sai molekulärižen fizikan i termodinamikan tarbhaižid rezul'tatoid (Maksvellan termodinamižed korreläcijad, Maksvellan ohjandim «nozoluz — gaz»-fazsirdandan täht).

Vl 1861 Džeims Maksvell ozuti ezmäižen mujufotokuvan, koumen mujun kävutandan fotografijas melestegii, mujun kvantitativižen teorijan sädai. Jäti meile tedoidusid mehanikas (Maksvellan teorem kinktusen/elastižusen teorijas, tedotöd seižujas likundas), optikas, matematikas. Oli ezinenas statistikan mahtusiden kävutandas ümbrikirjutamha fizižid processid. Oli tehnu tedon populärižeks, sauvoi severz'-se tedoladimid.

Personaline elo

Vspäi 1859 oli nainu, eli Ketrin-akanke (neiččel Devar-kanzannimenke, 1824−1886), ei olend lapsid naimiželos. Navedi Šotlandijan runoištod, kirjuti da pästi ičeze runoid.

Homaičendad

Irdkosketused

Tags:

Maksvell Džeims Klerk BiografiiMaksvell Džeims Klerk TedotödMaksvell Džeims Klerk Personaline eloMaksvell Džeims Klerk HomaičendadMaksvell Džeims Klerk IrdkosketusedMaksvell Džeims KlerkAngliiAnglijan kel'EdinburgKembridž (Anglii)Sur' BritaniiŠotlandii

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

HändtähtazSimfoniiJordan-jogen Päivlaskmaine randPohjoižamerikValdkundEfiopiiSagudTadžikistanJänišadKazahan kel'KoirAfinad.agKapur ŠahidMississipi (jogi)DžazAfrikBratislavRistitVenKopenhagenBaltimorKažiVaugedvenän kel'Ročin kel'Göte Johan Vol'fgang fonAziiDniproKompjuterTitan (himine element)Vepsän kel'OAfganistanPäiväižen sistemFord GenriStambulMaterializmSietl.auInduizmVeimarKatmanduMemfis (Tennessi)Shaka MuvDallasGabonPuzuMahatma GandiZubrEkonomik (tedo)Islandijan kel'BananKalevalaBengalan kel'PalačjaugaižedBrisbenPetuhov AnatoliiNevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden ÜhtištuzUz' ZavetLindudSal'vadorRMust reigÜhtenzoittud Rahvahiden Organizacii🡆 More