Aminosivra

Aminosivra dahje aminoháhppu leaorganalaš ovttastus mas lea sihke aminojoavku (-NH2) ja karboksylajoavku (-COOH) mat leaba laktásan seamma molekylii.

Aminosivrrat leat ollu earáláganat muhto mihtilmas lea okta aminojoavku ja okta karboksylajoavku. Aminojoavku lea básalaš ja karboksylajoavku lea suvrris. Aminosivrrat čatnasit maŋŋálagaid nuppi nubbái. 50 aminosivrrat maŋŋálagaid lea polypeptiida ja eanetgo 50 gohčodit proteiidnan. Proteiinnain sáhttet leat máŋgalogi, čuođit dahje vaikko duháhat aminosivrrat.

Olbmot dárbbašit 20 aminosivrra, ja mii máhttit hukset 11 dain. Duoid eará maid mii eat sáhte ieža hukset gohčoduvvojit vealtameahttun aminosivran. Dat leat borramušas fidnemis.

Daid lassin leat badjelaš 400 eará aminosivrra mat eai ráhkat proteiinnaid. Dain leat eará biologalaš doaimmat. Muhtun aminosivrrat doibmet vuoigŋašiin. Dálkasat šlundivuođa vuostá váikkuhit dáid aminosivrraide mat leat ovdamearkka dihte serotoniidna.

Muhtun hormonat leat peptiiddat, ovdamearkka dithe oksytosiidna. Hormona mii stivre sohkkara ávnnasmolsuma, insuliidna, lea peptiida mas leat 51 aminosivrra.

Ja dasto leat vel dahkuaminosivrrat maid laboratorias sáhttá dahkat.


Tags:

Molekyla

🔥 Trending searches on Wiki Sámegiella:

Justin BieberŠattus17581185AtlántaNorgaGuyana1575SydneyPrudnikJosh DuhamelCaraș-Severin guovluČehkkia14931709Anne FrankDonald TrumpVladimir PutinAzerbaižanPhilipp KirkorovLinköpingDánmárkuMoskva oblastLa BurbancheSingaporeEadniElefántačalánridduAitosašgárjilgiella16262009Hans Christian AndersenAustráliaSilvia1960-lohkuSuopmelaš-ugralaš gielatDiana (Walesa prinseassa)1212ToolBarack ObamaGuobbaratDárogiellaBeyoncéNubbi máilmmisoahti1263SuõmmkarTom Holland1696Jon Henrik FjällgrenMáilmme riikkatCMount EverestYnysoedd y MoelrhoniaidHondurasKašmirigiellaAllodatnjuikenHaitiJohann Wolfgang von GoetheCuoŋománu 24.1908BurundiVálborChristina AguileraGirji1964Suoma eanangottitKirgisistan16491966MyanmarIan Fleming🡆 More