Ludwig van Beethoven (16.
talvikuudu">16. talvikuudu 1770 Bonn – 26. kevätkuudu 1827 Wien) oli germuanielaine säveldäi. Beethoven rodihes vähäzel kuurnis, ga sih huolimattah häi ruadoi eloksen loppussah.
Ludwig van Beethoven | |
---|---|
Ammatti: | säveldäi |
Rodivui: | предп. 16. talvikuudu 1770 |
Roindukohtu: | |
Kuoli: | 26. kevätkuudu 1827 (56 года) |
Kuolendukohtu: | |
Tuatto: | Johann van Beethoven[d] |
Muamo: | Maria Magdalena van Beethoven[d] |
Ukko / akku: | |
Lapset: | |
Nimikirjutus: |
Beethovenan vahnembat oldih viinanjuojii. Hänen tuatto oppi luadie omassah poijas Mozartan jyttysty lapsigeniedy da käski häbel jo nellivuodizennu soittua joga päiviä čuasučotal. Siiričikulgijat nähtih poiguraškan pianon vieres, toiči itkemäs väzymykses. Školas dorvarišat piettih Beethovenua rauhallizennu, no eristäytyjänny sego himottomannu opastuo. Sežo školan ulgopuolel häi oli ujo, pahoi hoijettu da ligahine. Lapsennu häi oli ozakas vai silloi, konzu hänet oli jätetty ičekseh, gul'aičemah libo kaččomah hänen vuiškalpäi lövvetyl teleskopal Siebengebirgie, kudai oli vuarujoukko Reinin toizel puolel. Nuori Ludwig ozutteli julgizesti enzimäzen kerran jo seiččievuodizennu.Täs ozutukses tuatto väitti poiguah kahtu vuottu nuorembakse, ku Ludwigan nerokkus luadis suuremban vaikutuksen. Beethoven sai iče tiediä dielos vaste 40-vuodizennu.
Beethovenan mielialat vaihteltih ravieh da hänel oli depressiedy. Beethovenan kuurnizuole on ezitetty sellityksii. Myöhembi on tutkittu, ku hänen tukan lyijypidohus oli kai sada kerdua normualii korgiembi. Lyijyy käytettih Beethovenan aijannu - tiedämättäh sen haittuvaikutuksis - daže liečehis da viinan magevuttamizes. Beethoven sai lyijyy sežo hänen voimattomuksien hoijoin aijannu. Lyijyn tiijetäh aiheuttajan mielialoin vaihtelendua, vuottamattomii uravuskohtavuksii da kai kuurnizuttu.
Hänen ner'os huolimattah Beethoven ei nikonzu olluh yhtenjyttyine muuzikan lapsigenii kui Mozart, da säveldämine oli hänele jygiembiä. Häi kohendeli omiidah sävellyksii alalleh da tavan mugah turvautui uvven luadimizes vahnoih idejoih. Hänel oli tavannu säveldiä moni tevostu yhtelaigua, hyvin vaihtelijas sego segavas ruadoymbäristös. Ozin hänen kuurnizuontäh häi kehitteli tevokset omassah mieles valmehekse. Beethovenan ruadovauhti oli ravei, eigo häi enimyölleh välittänyh ni huogavundas ni omas hyvinvoindas.
This article uses material from the Wikipedia Karjalan article Ludwig van Beethoven, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Syväindö on käytös licenzien CC BY-SA 4.0 mugah, ei lienne toizin mainittu. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Karjalan (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.