Kevväi om jahhe aastaaig, miä om tundaq selgehe parran ilmavüün, veidemb lähistroopikan ja arktikan.
Keväjä tunnismärgiq ommaq lämmäkraatõ kasuminõ, maal sulas lumi ni järvil sulas ijä üles.
Egäpäävätsen elon loetas keväjäkuis põh'apuulkeräl urbõkuud, mahlakuud ja lehekuud; lõunapuulkeräl süküskuud, lehekuud ja märtekuud. Keväjä alostus om urbõkuu edimäne päiv vai süküskuu edimäne päiv.
Tähetiidüsline kevväi nakkas keväjädsel käänüpääväl põh'apuulkeräl ja sügüsedsel käänüpääväl lõunapuulkeräl. Ilmatiidüsline kevväi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle -10 °C. Fenoloogilinõ kevväi nakkas, ku keskmäne päävä kraat nõsõs üle 0 °C.
Aastagaaoq |
---|
Kevväi | Suvi | Süküs | Talv |
This article uses material from the Wikipedia Võro article Kevväi, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Teksti või pruukiq litsendsi CC BY-SA 4.0 perrä, ku olõ-õi tõisildõ üteld. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Võro (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.