Võhma Lihakombinaat

15. aprillil 1928 loodi ühisus Võhma Eksporttapamaja. 5. augustil 1928 pandi tapamajale nurgakivi ja maja avati 10. veebruaril 1929. Võhma asus raudtee ja kaubateede ristumiskohal, ümbruskonnas oli heal järjel sea- ja veisekasvatus. Sõjaeelsel ajal tegutses linnas Võhma Ühispank, kust käis läbi suur osa Põhja-Viljandimaa põllumajandusettevõtete rahast.

1940. aasta juunis tapamaja natsionaliseeriti nõukogude võimu poolt ja põles sõja ajal maha.

1972–1975 ehitati Võhmasse uus lihakombinaat. 1980. aastatel töötas Võhma Lihakombinaadis üle 800 töötaja ning Võhmast kujunes monofunktsionaalne asula.

1989–1994 oli kombinaadi direktor Arvi Kotsar.

1990. aastal oli lihakombinaat oma 45 miljoni rublase käibega Viljandi maakonna suurim ettevõte. Seal töötas 618 inimest ja ühe vahetuse jooksul töödeldi 135 tonni liha.

Võhma Lihakombinaat pankrotistus esimest korda 1994. aastal ja lõplikult 1996. aastal. Ettevõtte sulgemine tõi linna suure tööpuuduse.

1996. aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et mahapõlenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondile, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tol aastal (1996) laekus linnaeelarvesse loodetust vähem tulumaksu, ei õnnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.

• Võhma meierei