Valguskujundaja on kunstnik, kes loob valguse abil ruumi atmosfääri ja üritust toetava kujunduse.
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2019) |
Valguskujundajad tegutsevad eri valdkondades: teatris, filmis, televisioonis, muusikaüritustel, konverentsidel, arhitektuursete lahenduste loomisel, Installatsioonikunstis.
Valguskujundaja töö eeldab ühtaegu nii loomingulisust kui ka valgustuse tekitamiseks sobivate tehnikavahendite tundmist. Valguskujundaja peamine ülesanne on välja valgustada ruumis toimuv, kasutades erinevaid valgusallikaid ja prožektoreid.
Valguskujundaja neli peamist eesmärki on: mõjutada publiku taju ja arusaama sellest, mida nad näevad; valikuliselt valgustada lava/ruumi; modelleerida lavalolijat ja lava; luua sündmust toetav valgus.
Teatris loob valguskujundaja lavale ruumi, muudab lavaloleva ruumiliseks, tekitab lavastusega sobiva valguskujunduse, tänu millele on teos laval paremini loetav ja jälgitav, publikule on selle mõju alateadlik.
Peakorraldaja või lavastaja kaasab valguskujundaja projekti algusest peale. Valguskujunduse loomine teatris käib tiheda suhtlemise teel lavastaja ja lavakujundajaga. Koostöö valguskujundaja ja helikujundaja vahel on väga oluline, et võimendada publiku elamust.
Valguskujundaja tööprotsess teatris algab loomingulise meeskonnaga kokkusaamisest. Edasi töötab valguskujundaja tekstiraamatuga, mille põhjal paneb paika struktuuri, kus ja milliseid valgusmuuteid teha.
Prooviperioodil käib valguskujundaja proovides, vormib valguskujunduse ideid kuni tehniliste proovideni. Valguskujundaja paneb jooksvalt paika prožektorite asetused lava kohal (prožektorid kinnitatakse stangedele ehk raudtorudele). Iga valgusti suunatakse valitud asukohta, selle kiir vormitakse sobivaks (hajus, terav serv) ning valitakse valgustile värv, kasutades valgusfiltreid. Edasi algab tööprotsess valguspuldi taga, kus programmeeritakse valguspildid, mis laval konkreetses stseenis näha on: mis intensiivsusel ja kvaliteediga teatud valgusallikad põlevad.
Valguskujundaja põhiline ülesanne kontserdil on tekitada lavale kontserdi jaoks sobiv õhustik ja ruum ning anda muusikale omalt poolt juurde mänglevaid nüansse, mis kontserdikuulajaid veelgi enam kaasa haaraks.
On öeldud, et "kontserdi valguskujundaja on kui bändiliige, kes mängib sünkroonis teiste artistidega "pilli" nimega valgus".
Üheks esimeseks valguskujundajaks teatris peetakse Adolphe Appiat (1862–1928), kelle kirjutised moodustavad valguskunsti põhitõed. Valguskujundaja kui amet on eksisteerinud vähem kui sada aastat, enne seda tegi valguskujunduse teatrikontekstis lavastaja, tehnilise poole eest vastutas elektrik.
Valguskujundust on aga viljeletud alates päikesevalguse kasutamisest, sealt edasi oli valguskujunduse vahendiks tõrvikud ja elav tuli, 16. sajandil leiutati küünal, 17. sajandil õlilamp, 19. sajandi alguses gaasilamp ning 19. sajandi lõpus elekter.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Valguskujundaja, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.