Udo Ivask: Eesti arhitekt ja disainer

See artikkel räägib arhitektist, bibliofiili kohta vaata artiklit Udo-Nestor Ivask.

aprill">8. aprillil 1932 Tallinn – 9. oktoober 2017 Tallinn) oli eesti arhitekt ja disainer.

Ta õppis aastatel 1948–1952 Tallinna Arhitektuuri ja Ehitustehnikumis, mille lõpetas arhitekt-tehnikuna, ja aastatel 1952–1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas arhitektina.

1958–1963 töötas ta arhitektina Eesti Projektis ja Kommunaalprojektis. Ta on projekteerinud korruselamuid, koolimaju, ühiskondlikke hooneid, büroo- ja kaupluseruume, kortereid, individuaalelamuid ning suvilaid. Kujundanud tarbekunsti- ja disaininäitusi nii Eestis kui ka mujal.

1960. aastal alustas ta pedagoogilist tegevust, andis kompositsioonitunde kunstikallakuga Tallinna 24. Keskkoolis, Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumis, Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tallinna Kultuuriülikoolis.

1961. aastast töötas Ivask õppejõuna ERKI-s, õpetades tarbevahendite kujundamist, tehnilist konstrueerimist ja kujutavat geomeetriat tarbekunsti, ruumikujunduse ja arhitektuuri erialadel. 1968. aastal sai ta ERKI disaini kateedri dotsendiks ning juhendas arhitektuurset projekteerimist arhitektuuri erialal ja tööstustoodete projekteerimist disaini erialal. 1982–1983 töötas Ivask ERKI disaini kateedri juhataja kohusetäitjana ja 1983–1988 disaini kateedri juhatajana. 1989. aastast oli Udo Ivask TKÜ meediagraafika osakonna dotsent ning 1992. aastal läks pensionile.

2002. aastast töötas ka Eesti Kunstiakadeemia dotsent-tunniandjana.

2007. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsendiks.

Külalisõppejõuna on Udo Ivask pidanud loenguid ka Vilniuse Kunstiakadeemias (1973), Aşgabati Kultuuriülikoolis (1982), Thbilisi Kunstiakadeemias (1984) ja Lahti Disainiinstituudis (1989).

1959. aastast oli Ivask Eesti Arhitektide Liidu liige ja 1989. aastast Eesti Disainerite Liidu liige. 1971–1981 oli Ivask ka Arhitektide Liidu juhatuse liikmena arhitektuuriteooria sektsiooni juhataja.

Ehitisi

• 1958 – Heliloojate maja A. Lauteri 7, Tallinn. Valmis 1964. Kaasautor Paul Härmson
• 1960 – Tallinna 46. Keskkooli hoone Mulla 7, Tallinn. Valmis 1961. Kaasautor Herbert Rüütlane. Selle projekti järgi ehitati ka Tartu 5. Keskkooli uus hoone Tamme pst 24a (1964). Selle projekti järgi tehti Läti NSV-s koolimaja tüüpprojekt, mille järgi nii Läti kui ka Eesti NSV-s ehitati kümneid uusi koolimaju
• 1962 – kino Kosmos hoone, Tallinn. Kaasautor Ilmar Laasi. Valmis 1968
• 1963 – korterelamu F. R. Kreutzwaldi 4a, Tallinn. Valmis 1967
• 1966 – korterelamu Juhkentali tänav 30, Tallinn. Valmis 1968
• 1967 – korterelamu ja büroohoone Jaama 1a, Tallinn. Valmis 1968
• 1969 – Friedrich Georg Wilhelm Struve monument Toomemäel, Tartu. Skulptor Olav Männi
• 1973 – August Jakobsoni monument, Pärnu. Skulptor Jaak Soans

Raamatukujundusi

• 1968 – Valter Ojakäär. "Olematu laul"
• 1975 – Harri Jänes. "Elamu ja tervis". Valgus. Tallinn

Plakateid

• 1959 – "Estraadiorkestrite kontsert-ülevaatus". Eesti NSV Rahvaloomingu ja Metoodilise Töö Keskmaja
• 1973 – "Eesti arhitektuuri näitus". Tallinna Kunstihoone
• 1983 – "Anu Ivaski portselanimaal". Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum

• 1963 – Tallinna RSN TK aukiri Tallinna 46. Keskkooli hoone projekti eest
• 1966 – Eesti NSV Ehituskomitee aukiri Vabariigi parima ehitusobjekti, Kreutzwaldi 4a elamu projekti eest
• 1966 – NSV Liidu Rahvamajandusnäituse autoritunnistus TPI katseaparaatide disaini eest
• 1974 – Kristjan Raua preemia (August Jakobsoni monument Pärnus, koos skulptor Jaak Soansiga)
• 1982 – ühingu Teadus aukiri tööstuskunstialaste loengute eest
• 1982 – Eesti Arhitektide Liidu aukiri arhitektuurialase tegevuse eest
• 1983 – autoritunnistus tehase Mistra nõelte redutseerimismasina disaini eest
• 1984 – autoritunnistus tehase Volta vahvliküpsetaja disaini eest
• 1986 – NSV Liidu Rahvamajandusnäituse diplom arvutiõppe näidiskabineti disaini eest

Tema abikaasa oli keraamik ja portselanikunstnik Anu Ivask.