Toompea: Küngas Tallinnas

See artikkel räägib kõrgendikust Tallinna kesklinnas; Vanalinna allasumi ja selle ajaloo kohta vaata artiklit Toompea allasum, perekonnanime kohta vaata artiklit Toompea (perekonnanimi), mündi kohta vaata artiklit Kahekroonine münt.

Toompea on Tallinna vanim asustatud piirkond. Seal paikneb Toompea linnus, mis oli enne eestlaste muistset vabadusvõitlust eestlaste, pärast seda taanlaste linnus. Halduslikult oli Toompea kuni 1878. aastani all-linnast eraldi seisev üksus, mis allus vahetult algul ordule ja hiljem rüütelkonnale.

Toompea mäe muistne nimi võis olla Härjapea ehk Härjänpää (Härja neem), mille järgi sai nime ka Härjapea jõgi. Kaudselt kinnitab seda ka Taani hindamisraamatus esinev Harju kirjapilt Hæriæ ehk Härjä.

Toompea on nime saanud toomkiriku (Domus Mariana) järgi, mil 1486. aastal viidati saksa keeles esimest korda sellele kui Domberg (`toomimägi`). Varasemad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh) või linnusena (ladina castrum).

Esimest korda mainis kirjalikes allikates Toompead eesti keeles Anton thor Helle 1732. aasta nimeloendis, mis kajastas piirkonna jagunemist kaheks. Toompea all pidas ta silmas suurt linnust, kus asusid toomkirik ja aadli elamud. Ülejäänud Toompead ehk väikest linnust nimetas ta Linnapeaks (vastavalt Toompä ja Linnapä).

Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda.

Toompea pind paikneb muust kesklinnast kuni 24 m kõrgemal kirde-edela sihilisel ligi 7 ha (umbes 400×250 meetri) suurusel paesel saarlaval, mis ulatub kuni 48 m üle merepinna (kultuurikihita 45,5 m).

Geoloogiliselt on Toompea aluspõhjalisel Tallinna keskkõrgendikul asuv paene kirde-edelasihiline kõvik, mille jalamiosaks on kambriumi liivakivid, kehamiks ordoviitsiumi lubjakivid Pakerordi lademest Lasnamäe lademeni. Toompea lava läbivad edelast kirdesse kaks tektoonilist rikkevööd, jalamit palistab rusukalle.

Toompea oli juba enne jääaega Põhja-Eesti paelavast kulumise tagajärjel eraldunud panganeemik. Hiljem on Toompea pinnamoodi kujundanud mandrijää, meremurrutus ja viimasel aastatuhandel peamiselt inimtegevus. Läänemere arenguloos ilmus Toompea esile saarekesena Antsülusjärve staadiumil. Litoriinamerest ulatus Toompea välja juba kõrge neemeotsana, mida üle Tõnismäe ühendas Ülemiste luiterannikuga kitsas tombololaadne kruusavall.

Toompea paljand asub Toompea läänenõlval. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina.

 

• Toompea pank
• Toompea tugimüür