Tetumi keel kuulub Austroneesia keelkonda Kesk-Ida Austroneesia rühma Kesk-Malai-Polüneesia keelte hulka.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Seda räägitakse põhiliselt Timori saare rannikualal ja keskregioonis, samuti ka Ida-Timoris ning Ida-Nusa Tenaggra provintsis. Selle keele kõnelejaid on kokku 463 500. Tetumi keelest saadakse üldiselt aru kogu Timori saarel, kuid hääldus ja sõnavara erineb regiooniti üpriski laialdaselt. Tetumi keelt on mõjutanud paljud teised keeled ning ka paljud tetumi sõnad on võetud teiste keelte sõnavarast. Isegi teatud piirkondades, kus tetumi keelt peetakse emakeeleks, on seal siiski palju erinevaid murdeid.
tetumi keel | |
---|---|
Kõneldakse | Timoris, Indoneesias |
Piirkonnad | Ida-Nusa Tenaggra provints, Timori saare keskregioon ja rannikuala, Ida-Timor |
Kokku kõnelejaid | 463 500 |
Keelesugulus | austroneesia keeled kesk-ida austroneesia keeled kesk-malai-polüneesia keeled tetumi keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-2 | tet |
ISO 639-3 | tet |
Timori saare keeled |
Üldiselt võib murded siiski jagada neljaks:
Tetun-Belut ja Tetun-Terikut väljaspool nende asukohta ei räägita ja nendest aru ei saada. Tetun-Prasa on Tetumi vorm, mida räägitakse läbi kogu Ida-Timori.
Tetumi tähestikus on 28 tähte ning see põhineb ladina tähestikul. Tetumi tähestikku hääldatakse sama moodi, nagu eesti tähestikku.
Suurtähed | |||||||||||||||||||||||||||
A | Á | B | D | E | É | F | G | H | I | Í | J | K | L | M | N | Ñ | O | Ó | P | R | S | T | U | Ú | V | X | Z |
Väiketähed | |||||||||||||||||||||||||||
a | á | b | d | e | é | f | g | h | i | í | j | k | l | m | n | ñ | o | ó | p | r | s | t | u | ú | v | x | z |
Tetum on pehme keel, sest selles keeles pole palju rohmakaid kurguhääli. Rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil mõne erandiga.
Suured tähed tähistavad rõhulist silpi:
nägema | HA-re |
naasma | ha-FI-la |
unustama | ha-LU-ha |
süstal | ba-BU-rit |
muutma | hak-FI-lak |
hallitama | nak-FU-nan |
auk | KU-ak |
keha | IS-in |
pühvel | KA-rau |
maa | RAI |
Mõnikord võib häälik U käituda hoopis konsonandina. Sellisel juhul muudetakse see B-ks, et saada loomulikumat kõla.
noorus | la-UA-rik (la-BA-rik) |
mesilane | UA-ni (BA-ni) |
vesi | UE (BE) |
Vähestel tetumi sõnadel on rõhk viimasel silbil:
riis | ha-RE |
pahandama | ta-FE |
algama | ha-HU |
kraaksuma | ko-A |
Tetumi keeles on ka sõnu, milles on kaksikvokaal:
suur | ha-RE |
halb, kuri | AAT |
riisijahu | ba-DAAK |
Häälepilu ahenemine on tavaline ja oluline aspekt tetumi kõneviisis täishäälikute vahel ning seda tähistatakse märgiga " ’ ". Seda märki võib kõnes kirjeldada klõpsatusena kõri tagaosas.
lõikama | KO-’-a |
varastama | NA-’-uk |
vilja peksma | BE-’-u |
Sidekriipsuga ühendatud sõnad hääldatakse kahe sõnana, aga rõhk on eelviimasel silbil.
onu | aman-IKun |
ämblik | bere-LOik |
ülehomme | bai-RUa |
Nimisõnad on nii ainsuses kui ka mitmuses; ainsuses olevad sõnad saavad lõppu "ida" , ning mitmuses olevad sõnad "sira".
Näiteks: kuda ida – hobune; uma ida – kodu; asu sira – koerad; ema sira – inimesed
Mõningaid sõnatähendusi rõhutatakse astmeliselt neid korrates. Näiteks kaotades sõna esimese poole viimase konsonandi.
Näited: tebes – tõsi; tetebes – väga tõsi; manas – kuum; manamanas – väga kuum.
Ametlikult sõnadel sugu ei ole, kuid mehelikkust ja naiselikkust saab väljendada lisades selliseid sõnu:
Tetum Dili | Teised murded | ||||
---|---|---|---|---|---|
meessoost | naissoost | meessoost | naissoost | ||
inimene | mane | feto | mane | feto | |
loom | aman | inan | aman | inan | |
loom | – | amak | inak | ||
taim | mane | feto | manen | feton |
Näited: oan mane – poiss; kuda inan – mära; ai dila manen – isane papaiapuu (ei kanna vilju)
Omandit väljendavad nimisõnad
Omandit nimisõnades väljendatakse pannes tähed NIA omaniku ja omanduses oleva isiku või asja vahele.
Näited: karau nia dikur – pühvli sarv; kuda nia ain – hobuse jalg.
Vestluses tavaliselt nia’t ei kasutata.
Tetumi keeles otseselt artikleid ei kasutata, peale IDA ja SIRA.
Nimisõna muutmiseks omadussõnaks tuleb sellele lisada "oan".
Näide: malae – välismaalane, malae-oan – välismaine
Omadussõnade moodustamiseks tegusõnadest, tuleb neile lisada järelliide – dor.
mina | ha'u |
sina | o ita |
tema | nia |
meie | ami (eksklusiivne),ita (inklusiivne) |
teie | imi emi |
nemad | sira sia |
Isikut ja eset väljendavaid asesõnu tetumi keeles ei eristata. Ita on kaasaarvatud, sest sisaldab neid, kellega räägitakse. Ami on erandlik, sest need, kellega räägitakse, ei ole kaasatud.
Näide: Ami mai atu imi, tan ba ita hotu mesa belun. – "Me tuleme teid vaatama, sest me oleme kõik sõbrad."
Omandit näitavaid asesõnu moodustatakse asetades asesõna enne nimisõna ning nende vahele pannes "NIA". Näiteks: ha’u nia asu – minu koer.
NIA NIA – tema lühendatakse tavaliselt ninia. Näiteks: nia nia asu või ninia asu – tema koer.
Vestluses võib nia välja jätta, kui nimisõna lõppeb vokaaliga ning nimisõna lõppu lisatakse siis n või k. Näiteks: ha’u asun.
üks | ida |
kaks | rua |
kolm | tolu |
neli | haat |
viis | lima |
kuus | neen |
seitse | hitu |
kaheksa | ualu |
üheksa | sia |
kümme | sanulu |
Tegusõna algvormid on oleviku vormis. Tegusõnu võib muuta lisades abisõnu ja/või kesksõnu, et muuta neid aktiivseks, panna neid mineviku vormi jne.
Tetumi keeles pole sõna olema. Näiteks: oan feto moe – tüdruk on häbelik (otsetõlkes: tüdruk häbelik).
mina | kasutatakse tähte k | ha'u ka | mina söön |
sina | kasutatakse tähte m | o ma | sina sööd |
tema | kasutatakse tähte n | nia na | tema sööb |
meie | kasutatakse tähte h | ami ha | meie sööme |
teie | kasutatakse tähte h | ita ha | teie sööte |
nemad | kasutatakse tähte r | sira ra | nemad söövad |
nemad (belu murre) | kasutatakse tähte r | sia ra | nemad söövad |
Kõik tegusõnad jäävad alati oleviku vormi, kuid võivad väljendada mingit teist aega ning olenedes kontekstist, muutub ka nende tähendus.
Näide: Nia ba basar aban – ta läheb homme poodi. Nia ba basar horisek – ta käis eile poes.
Ajavormi võivad näidata ka ajavormi abisõnad:
ONA
1. kasutatakse pärast tegusõna, moodustatakse mineviku vorm.
Näide: Ami ha ona – me sõime. Mau Bere ba ona Baukau – Mau Bere läks Baukausse
Ona sellises kasutuses väljendab vahetut minevikku (lühikese aja möödumist).
2. kasutades pärast nimisõna tähistab see hiljuti toimunud sündmust, mis nüüd on lõpetatud.
Leke mauk moras, mai be di’ak ona – Leke Mauk oli haige, kuid nüüd on terve.
3. kasutades pärast nimisõna, võib ona saada endale ka määrsõna omadused, tähendades "piisavalt" või "küllaldaselt".
Näide: Ne’e di’ak ona – see on piisavalt hea.
TIHA
1. kasutades pärast tegusõna, moodustatakse mineviku vorm
Näide: Bere Lelik la’o tiha – Bere Lelik on läinud (võib olla nii lühikest kui ka kaua aega tagasi). Mau Leto ba tiha uma – Mau Leto läks koju (mõni aeg tagasi).
2. kasutades pärast nimisõna, võib tiha saada tähenduse "millegi asemel".
Näide: Leki Nahak la ba basar, nia ba tiha soro – Leki Nahak ei läinud poodi, selle asemel läks ta jahile.
3. kasutades ona ees, näitab see tegevuse täielikku lõpetamist.
Näide: Leki Berek halai tiha ona – Leki Berek on ära jooksnud.
4. kasutades tegusõnana, tähendab "võrguga kala püüdma".
Näide: Ami tiha ikan barak – me püüdsime võrguga palju kalu.
5. kasutades tegusõnana, võib ka tähendada heitma, viskama.
Näide: Sire tiha fatuk ba ue – nad viskasid kivi vette.
SEI
1. kasutades enne tegusõna, näitab tuleviku vormi.
Näide: Oras isa ha’u sei kba ua kreda – varsti lähen kirikusse.
2. kasutades enne tegusõna, võib ka väljendada tegevuse jätkumist.
Näide: Teti Berek sei haris – Teti Berek on endiselt vannis.
3. kasutades sõnadega dauk või daun, väljendab eitavat tuleviku vormi (tihti kasutatakse koos sõnadega la ja lae).
Näide: Isulinu sei dauk mai – Isulinu ei tule (sei la dauk mai või la dauk sei on samuti korrektsed). Paulus ei dauk halo knaar ida ne’e – Paulo ei tee seda tööd.
4) kasutades enne tegusõna, võib saada ka tähenduse pidama, kohustatud olema.
Näide: Aida sei hemu ai moruk ne’e – Aida peab seda rohtu jooma.
Tetumi keel kuulub Austroneesia keelkonda Kesk-Ida Austroneesia rühma Kesk-Malai-Polüneesia keelte hulka.
-AN
Abisõnu kasutatakse pärast tegusõna, andes sellele enesekohase tähenduse.
Näide: Nia oho an – ta tappis end ära.
Kasutades koos sõnaga rasik, mis tähendab end, ennast, siis lause konstruktsioon muutub.
Näide: Suki nakenak rasik nia an või Suki nakenak nia an rasik – Suke haavab end.
ATU-
Kasutatakse tegusõna asemel, et näidata kavatsust või eesmärki.
Näide: Ha’u kba atu hare basar – ma lähen poodi vaatama.
DUADUAN
Abisõna, mis järgneb tegusõnale, väljendab seda, et tegevus kestab endiselt.
Näide: Leki Mauk lere duaduan du’ut – Leki Mauk lõikab muru.
HA-
See on eesliide, mille abil on võimalik tegusõnadest uusi tegusõnu, nimisõnu ja omadussõnu moodustada.
Näide: badak – lühike, habadak – lühendama; monu – kukkuma, hamonu – langema; fodak – häbelik, hafodak – ehmatama.
HAM-, HAN-
Abisõnad, eesliitena lisandudes tegusõnadele, moodustavad uusi tegusõnu, mis väljendavad lõpetamata tegevust.
Näide: ta’uk – kartma, hamta’uk – olema (millegi) kartuses; kuus – nina limaskest, hamkuss – omama külmetust; laha – nälg,hamlaha – olema näljas.
MA-, MAK-
Abisõnad, mis lisamisel tegusõnale muutuvad nimisõnadeks.
Näide: hafetu – lööma, mafetuk – lööja; kair – hoidma, makair lulik – püha maja hoidja; la’o – kõndima, mala’ok – teekäija; hatete – rääkima, matetek – rääkija.
RESIN
Määrsõna, mis tähendab lisa, lisaks. Samuti väljendab numbreid üle kümne.
Näide: ruanulu resin ida – kakskümmend üks; otseses tähenduses: kakskümmend pluss üks.
TEN, TEEN
Abisõna, mis lisatakse nimisõna järgi ning millest moodustuvad uued nimisõnad.
Näide: baruk – laisk, baruk teen – laiskus.
Tervitamine | |
kuidas läheb? | o di’ak ka lae? |
hüvasti! | haran di’ak! |
me lähme homme | ami sei ba aban |
nad just tulid | ami to’o ona |
me lähme koju | ami fila fali ba uma |
Tutvustamine | |
mis sinu nimi on? | ita nia naran sa? |
minu nimi on Robert | ha’u nia naran Robert |
kui vana sa oled? | ita tinan hira? |
kus sa elad? | ita hela iha ne’e be? |
mina elan Tallinnas | hau hela iha Tallinn |
Laused | |
millal kooliaasta algab? | eskola tinan hahu bain hira? |
sa pead ukse lahti tegema! | ita sei loke oda matan! |
täna tahame kirikusse minna | ohin, ami hakarak at uba uma kreda |
ma tahan hobusega sõita | ha’u hakarak sa’e kuda ida |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Tetumi keel, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.