Oidipus

Oidipust tuntakse enamasti Sophoklese näidendite "Kuningas Oidipus" ja "Oidipus Kolonoses" järgi.

Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, kes viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles.

Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ja tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all sfinks. Saanud oma mõistatusele õige vastuse, heitis sfinks ennast sügavikku. Koletise võitnud Oidipus sai Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ja sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kuritegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ja trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena.

Oidipuse loo süžeega sarnased lood on suulises folklooris rahvusvaheliselt levinud. Aarne-Thompson-Utheri tüübikataloogis on see arvele võetud muinasjututüübina ATU 931.

• Oidipuse kompleks

• Anne Lill, "Mis juhtus Oidipusega?" (Oidipuse müüt ja Oidipus kirjanduses) – Looming 1981, nr 10, lk 1458–67
• Näidendi analüüs leidub Olev Remsu "Filmidraamatehnikas", TÜ kirjastus, 2016

• Müüt Oidipusest lastele