Tšornobõli Vallutamine

veebruaril, sissetungi esimesel päeval, Venemaa relvajõud, sisenedes naaberriigist Valgevenest Ukraina territooriumile ja hõivasid kogu Tšornobõli tuumaelektrijaam ala selle päeva lõpuks. 7. märtsil teatati, et umbes 300 inimest (100 töötajat ja 200 jaama turvameest) jäid lõksu ja ei saanud pärast selle hõivamist elektrijaamast lahkuda. 31. märtsil teatati, et suurem osa piirkonda okupeerinud Vene vägedest on tagasi tõmbunud, kuna Venemaa sõjavägi loobus pealetungist Kiievile, et keskenduda operatsioonidele Ida-Ukrainas.

Tšornobõli vallutamine
Osa Venemaa sissetungist Ukrainasse, Vene-Ukraina sõja põhjarindest ja pealetungist Kiievile
Toimumisaeg	24. veebruar 2022
Toimumiskoht	Tšornobõli keelutsoon (Tšornobõl ja Prõpjat), Ukraina , 30° 13′ 0″ E
Tulemus	Venemaa võit
Osalised
Venemaa  Ukraina
Väeüksused
Venemaa relvajõud Venemaa Rahvuskaart PMC Redut Ukraina Rahvuskaart 1. Eraldi pataljon oluliste objektide kaitseks
Kaotused
169 vangistatud
Asend Ukrainas

 

Tšornobõli katastroof 1986. aastal paiskas Tšornobõli tuumaelektrijaamast ümbritsevasse keskkonda suures koguses radioaktiivset materjali. Nõukogude võimud evakueerisid ja sulgesid plahvatanud reaktori 30 kilomeetri raadiuses oleva ala. See piirkond vormistati Tšornobõli keelutsooniks; selle piirid on aja jooksul muutunud. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sai see piirkond taasiseseisvunud Ukraina osaks ja seda haldas Ukraina Eriolukordade Riiklik Teenistus.

Tšornobõli asub Kiievist 130 kilomeetrit põhja pool ning Tšornobõli ja Kiievit ühendav piirkondlik maantee PO2 on suhteliselt heas seisukorras, luues seega otsese strateegilise koridori Kiievisse, mida Venemaa väed saaksid pealinna vallutamiseks ära kasutada. Keelduv tsoon asub otse piiril Valgevenega, Venemaa liitlasega, kes lubas oma territooriumil sõjaväe üles ehitada. 16. veebruaril 2022 näitasid satelliidipildid, kuidas Vene väed ehitasid pontoonsildu üle jõgede Valgevene poolel keelutsoonist, Polesie riiklikust radioökoloogilisest kaitsealast.

24. veebruaril 2022 kell 7.00 tühistati elektrijaama töötajate kavandatud vahetuse vahetus, töötajaid teavitati, et Venemaa on alustanud täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja tehas tuleb panna kõrgendatud valmisolekusse. Sel hommikul oli keelutsoonis umbes 300 inimest, sealhulgas tuumatöötajad, meditsiinitöötajad, tuletõrjujad, 169 Ukraina rahvuskaardi sõdurit ja neli turisti.

Mõni tund hiljem tungisid Valgevenes paiknenud Vene väed Viltša küla kaudu keelutsooni. Kella 14-ks jõuti elektrijaama peakontorisse. Järgnevatel tundidel pidasid rahvuskaardi komandörid ja staabiadministratsioon läbirääkimisi Vene vägedega alistumise üle ning Ukraina valitsus teatas avalikult, et Vene väed alustasid rünnakut Tšornobõli keelutsoonile.

Ukraina garnison Tšornobõlis ei olnud relvastatud raskerelvastuse ega varustusega ning ei suutnud võidelda Vene soomukitega. Ukraina sõdurid piirati ümber ning kaks Venemaa erioperatsioonide vägede soomusmasinat Tigr sisenesid tuumaelektrijaama territooriumile ja esitasid ultimaatumi, sundides rahvuskaardi sõdureid kohe alla andma.

Päeva lõpuks teatas Ukraina valitsus, et Vene väed vallutasid Tšornobõli ja Prõpjati. Pärast keelutsooni hõivamist Venemaa poolt teatas Ameerika valitsus "usaldusväärsetest teadetest, et Vene sõdurid hoiavad praegu Tšornobõli rajatiste töötajaid pantvangis".

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) teatas, et "tööstusalal ei olnud inimohvreid ega purustusi". Venemaa teatas hiljem, et ta "töötab ukrainlastega selle koha kindlustamiseks".

Elektrijaama hõivamise ajal töötanud töötajad ei saanud Vene okupatsiooni ajal lahkuda ning jätkasid jaama tööd. Töötajad keeldusid mitmest Vene vägede palvest anda intervjuud Venemaa kaitseministeeriumile kuuluvas telekanalis Zvezda. Vene väed rajasid kogu jaamas mitmeid turvakontrollipunkte ja hoidsid personali tähelepaneliku jälgimise all.

9. märtsil 2022 ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et Tšornobõli tuumaelektrijaama toiteallikas on kahjustatud, selle võimsus on kadunud ning diiselgeneraatori varusüsteemides jätkus kütust ainult 48 tunniks jahutustoimingute toetamiseks, mistõttu oli kiirguslekke oht. Risk oli ebakindel, kuid Venemaa sõjalised operatsioonid olid juba põhjustanud tuumariske, kui põhjustasid Zaporižžja tuumaelektrijaama ülevõtmisel tulekahju. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova väitis, et Venemaa Rahvuskaart viis läbi "ühisoperatsiooni" kohalike töötajatega ja andis üles Ukraina sõdurid, et jätkata Tšornobõli tuumaelektrijaama isoleerimistöid.

IAEA avaldas avalduse, milles väljendas olukorra pärast muret, kuid leidis, et lahtiühendamine ei kujutanud tegevusele vahetut kriitilist ohtu, arvestades, et suured veekogused võimaldavad piisavat jahutust ilma elektrita. Sellegipoolest tunnistas agentuur, et elektripuudus võib tõenäoliselt halvendada kiirgusohutust, eriti 210 töötaja suurenenud töökoormuse ja stressi tõttu, kes töötavad ilma vahetusteta objektil. IAEA on samuti väljendanud muret side katkemise ja personali suutlikkuse pärast teha otsuseid ilma liigse surveta. 10. märtsil 2022 teatati, et igasugune kontakt katkes.

18. märtsil ründasid Vene väed Slavutõtšit, linna, mis ehitati pärast katastroofi Tšornobõli tuumaelektrijaama töötajate majutamiseks. Lahing kestis üheksa päeva ja tulemuseks oli venelaste võit. 20. märtsil lubasid Venemaa väed osal elektrijaama töötajatest lahkuda ja koju tagasi pöörduda, tehes vahetust vabatahtlike töötajatega, kes olid jaama tabamise hetkel väljaspool jaama, et neid asendada.

Võimalik kokkupuude kiirgusega

 

Reuters teatas, et Vene väed kasutasid punast metsa oma konvoide marsruudina, tõstes radioaktiivse tolmu pilvi. Kohalikud töötajad ütlesid, et nendes konvoides liikunud Vene sõdurid ei kasutanud kaitseülikondi ja võisid end potentsiaalselt ohtu seada. 31. märtsil 2022 väitis Ukraina Keelutsoonide Haldamise Riikliku Agentuuri nõukogu liige oma Facebooki lehel, et Vene vägesid viidi regulaarselt Tšornobõli ümbritsevast keelutsoonist välja ja viidi Vabariiklikku kiiritusmeditsiini ja inimökoloogia teaduslikku ja praktilisesse keskusesse Homielis, Valgevenes. See kuulujutt tõi ajakirjanduses kaasa täiendavaid spekulatsioone, et sõdurid kannatasid ägeda kiirgussündroomi all. Teatati, et üks Vene sõjaväelane suri kiirguse tõttu. 6. aprillil ilmusid Internetis ja uudisteväljaannetes pildid ja videod kaevikutest, rebaseaukudest ja muudest kaitseehitistest Punases metsas.

Kohalikud töötajad ja teadlased ütlesid, et Vene väed rüüstasid laboritest radioaktiivset materjali.

29. märtsil teatas Venemaa asekaitseminister Aleksandr Fomin Vene vägede väljaviimisest Kiievi piirkonnast ja 1. aprillil teatas Keelutsoonide Haldamise Riiklik Amet, et Vene väed on Tšornobõli tuumaelektrijaamast täielikult lahkunud.

Pärast Venemaa lahkumist tõstsid elektrijaama töötajad Ukraina lipu jaama kohale tagasi. IAEA peadirektor Rafael Grossi teatas, et IAEA saadab tehasesse toetusmissiooni "nii kiiresti kui võimalik." 3. aprillil sisenesid Ukraina väed uuesti keelutsooni.

Pärast Ukraina kontrolli naasmist märgiti tehase kontoriruumide osadele olulist kahju, sealhulgas grafitit ja purustatud aknaid. Lisaks hindas Washington Post, et hävitatud on umbes 135 miljoni USA dollari väärtuses seadmeid, nimelt arvuteid, sõidukeid ja kiirgusdosimeetrit.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nimetas Venemaa tsooni vallutamist "sõjakuulutamiseks kogu Euroopa vastu".

Ukraina Presidendi Kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljaki tsiteeriti, et tegemist oli "täiesti mõttetu rünnakuga" ning "endise Tšornobõli tuumaelektrijaama seisukorra, tõkestamise ja tuumajäätmetega" laoruumid on teadmata”. Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur teatas, et "tööstuskohas ei olnud inimohvreid ega purustusi", kuid on "elulise tähtsusega, et selle tsooni tuumarajatiste ohutut ja turvalist tööd ei mõjutataks ega häiritaks mingil viisil".

Kiievi pealetungi suuremas pildis võiks Tšornobõli vallutamist pidada Kiievi poole suunduvate Vene vägede teekonnapunktiks. Ameerika Ühendriikide Euroopa armee endine ülemkindral Ben Hodges teatas, et keelutsoon on "oluline selle asukoha tõttu... Kui Vene väed ründaksid Kiievit põhjast, on Tšornobõli teel." USA endine Venemaa, Ukraina ja Euraasia kaitseministri asetäitja Evelyn Farkas ütles, et Vene väed "tahavad pealinna ümber piirata" ja "kindlasti ei taha, et Ukraina vastuhaku korral vedeleks laiali lahtine tuumamaterjal."

Keelutsoon on oluline 1986. aasta Tšornobõli tuumakatastroofi sademete piiramiseks; sellisena ütles Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Heraštšenko, et "kui okupantide suurtükilöögid tabavad tuumajäätmete hoidlat, võib radioaktiivne tolm katta Ukraina, Valgevene ja EL-i riikide territooriume". BBC Newsi andmetel teatasid piirkonna seirejaamad kiirgustaseme 20-kordsest tõusust, kuni 65 μSv/h. Võrdluseks, keskmine inimene puutub kokku 0,41 μSv/h taustkiirgusega. Kiirguskiirusel 65 μSv/h oleks USA kiirgustöötajate konservatiivse aastase kokkupuute piirmäära saavutamiseks vaja rohkem kui kuu aega pidevat kokkupuudet. See ei võta arvesse sissehingatud või allaneelatud radioaktiivseid osakesi, mis suurendavad kokkupuute määra. Claire Corkhill Sheffieldi ülikoolist väitis, et suurenemine oli lokaliseeritud ja oli osaliselt tingitud "inimeste ja sõidukite suurenenud liikumisest Tšornobõli tsoonis ja selle ümbruses, [mis] on maapinnal oleva radioaktiivse tolmu üles ajanud".