Satelliitöölane: Liblikaliik öölaste sugukonnas

Satelliitöölase levila ulatub Briti saartest Jaapanini. Levila ulatub lõunas Põhja-Hispaania, Sardiinia, Kesk-Itaalia, Põhja-Makedoonia, Bulgaaria, Väike-Aasia, Kaukaasia ja Kesk-Aasiani. Põhjas ulatub levila Fennoskandias põhjapolaarjooneni ja teda on leitud ka Islandil. Ta talub hästi külma, suudab elada tundras metsapiirist kaugemal, aga Alpides ei tõuse ta kõrgemale kui 1800 m merepinnast.

Satelliitöölane on üsna muutliku välimusega. Tal on hallikad või punakaspruunid eestiivad, mis on sageli tumedate ribadega. Tiivatäpp on silmatorkav ning valget, kollast või punast värvi. Tagatiivad on pruunid ja kahvatuma äärisega. Tiibade siruulatus on 40–48 mm.

Briti saartel lendab satelliitöölane peamiselt öösiti septembrist kuni aprillini, sealhulgas isegi pehmetel talveöödel. Teda tõmbab ka valgus ligi, aga veelgi tugevamini tõmbavad teda ligi suhkur ja mitmesuguste lilleõite lõhn.

Satelliitöölase röövikud on polüfaagid. Nad toituvad mitmesuguste puude ja põõsaste lehtedel, kuid neid on leitud toitumas ka võilillel ja isegi teiste liikide röövikuid söömas. Üldse on tema toidutaimede ring lai: sinna kuuluvad näiteks vaher, Amelanchier, kask, kastanipuu, harilik sarapuu, viirpuu, harilik angervaks, harilik saar, kuslapuu, õunapuu, toompuu, pirnipuu, tamm, punane sõstar, murakas, paju, pihlakas, võilill, pärn, jalakas ja lodjapuu.

Satelliitöölane on Eestis tavaline.

Satelliitöölane on üks vähestest liblikaliikidest, kes Eestis talvituvad valmikuna.

• Satelliitöölane andmebaasis eElurikkus