Sahhariidid

Nad on saanud süsivesikute ehk karbohüdraatide nimetuse oma elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatomi kohta on valemi C_n(H₂O)_n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat).

Et paljude sahhariidide empiiriline valem on kujul C_n(H₂O)_m, siis arvati ekslikult, et tegu on süsiniku hüdraatidega, mistõttu Carl Schmidt võttis 1844 kasutusele termini "süsivesikud" (Kohlehydrate, tänapäeva saksa keeles Kohlenhydrate). Sahhariididel võib siiski olla ka teistsugune empiiriline valem ning nad võivad sisaldada muid funktsionaalrühmi ja heteroaatomeid (näiteks lämmastik, väävel); teisalt on samasuguse empiirilise valemiga aineid, mis ei ole sahhariidid, sest nad ei ole hüdroksüaldehüüdid ega hüdroksüketoonid.

Üldiselt on tegu sahhariidiga, kui aine molekulis leidub vähemalt üks aldehüüdrühm või ketorühm ja vähemalt kaks hüdroksürühma.

Olenevalt neid moodustavate monoosijääkide arvust jagunevad süsivesikud:

• Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid näiteks glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. Koosnevad ühest või kahest suhkrust. Neid leidub näiteks puuviljades, aedviljades ja mees, samuti lauasuhkrus ning erinevates siirupites
• Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid, näiteks tärklis, glükogeen ja tselluloos, koosnevad enam kui kahest suhkrust. Liitsuhkruid leidub teraviljades, kaunviljades, pähklites ja seemnetes, samuti tärklist sisaldavates aedviljades nagu kartul, mais ja maguskartul.
• oligosahhariidid
• Kiudained koosnevad suures osas süsivesikutest ja ka seedimisel säilivatest taime struktuurielementidest. Kiudained võivad olla nii lahustuvad kui lahustumatud. Kiudaineid leidub teraviljatoodetes, kaunviljades, aed- ja puuviljades, samuti pähklites ja seemnetes.

Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning on rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad. Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta (17kJ)