Põhivabadused (inglise keeles fundamental freedoms) on osa inimõigustest, mis kehtivad igale inimesele ilma lisatingimusteta.
Põhivabadusi on käsitletud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.
Põhivabadused on isikuvabadus, mõttevabadus, südametunnistuse vabadus, usuvabadus, sõnavabadus, kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadus ning liikumisvabadus. Need vabadused on Euroopa Liidu moodustamise aluspõhimõtete osad.
Põhiseaduses on käsitletud vabadusi kui põhivabadusi, pidades seeläbi vabadusi põhiõigustega võrdväärseks. Põhivabaduse mõiste ei ole teoorias veel kindlapiiriliselt määratletud, kuid siiski on võimalik eristada negatiivset ja positiivset, õigusliku ja faktilist ning tagatud ja tagamata vabadust.
Põhivabadused on jaotatud negatiivseteks ja positiivseteks vabadusteks.
Põhiseadusejärgsed põhivabadused on negatiivsed vabadused, mis kaitsevad isikut ka valikute puhul, mis on valed või kahjulikud.
Negatiivsed põhivabadused on jaotatud õiguslikeks ja faktilisteks vabadusteks.
Põhiseadusejärgsed põhivabadused on õiguslikud vabadused, mis lasevad isikul otsustada ilma õiguslike takistusteta.
Negatiivsed õiguslikud põhivabadused on jaotatud tagatud ja tagamata vabadusteks.
Põhiseadusejärgsed põhivabadused on tagatud vabadused, mis keelavad avalikul võimul vabadusi alusetult piirata.
Põhivabadused on esitatud ja reguleeritud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on tagada inimõiguste ja põhivabaduste tunnustamine, järgimine ja elluviimine ning seeläbi liikmesriikide suurema ühtsuse saavutamine.
Igal isikul on õigus isikuvabadusele ehk füüsilisele vabadusele. Peale seaduses sätestatud juhtusid ei tohi keegi isikult seda vabadust ära võtta.
Füüsilist vabadust kaitsevad põhiseaduse §-d 21 ja 20.
Igal isikul on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele ning neid võib piirata, kui sellel on määrav tähtsus demokraatliku ühiskonna toimimiseks.
Neid vabadusi kaitseb põhiseaduse § 40.
Igal isikul on õigus avaldada oma arvamust ning jagada vabalt teistega nii oma mõtteid kui ka muud informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab ka kohustusi ja vastutust, mis võivad kaasneda isiku kasutatud vabadusega.
Seda õigust kaitseb põhiseaduse § 45, mis ühtlasi seab vabaduse kasutamisele piirid.
Igal isikul on vabadus soovi korral koguneda ja luua ühinguid. Samuti võib isik ühingutesse astuda ning neid enda huvide kaitseks luua.
Neid vabadusi kaitseb põhiseaduse § 48, mis toob lisaks välja piiramise korra. Selle paragrahvi järgi ei tohi kogunemised ja ühingute moodustamine riivata Eesti põhiseaduslikku korda.
Isikul, kes viibib riigi territooriumil seaduslikult, on vabadus sellel alal takistamatult liikuda, lahkuda ja elukohta valida.
Selle vabaduse kaitsmise ja piiramise kord on määratud põhiseaduse §-s 34.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Põhivabadused, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.