Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
See artikkel vajab toimetamist. |
Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded.
Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument.
Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes – enamasti ajalooliselt – juurdunud tõekspidamistest ja väärtustest.
Kuna põhiseadusandlik võim ei ole ainult ühekordse akti aluseks, vaid kestev jõud, mis võib igal ajal kehtestada uue õiguse, on see tõsiasi ka põhiseadusandja kontrolli mehhanismiks. Kui põhiseadusandja ei pea kinni temal lasuvast kohustusest, on suveräänsel rahval õigus heita tema põhiväärtustele mittevastav põhikord kõrvale ja kehtestada uus neile väärtustele vastav põhikord.
Eesti keeles on termin "põhiseadus" erinevalt paljudest teistest keeltest selgelt normatiivse tähendusega termin. Ta tähendab riigi põhikorda sätestavat seadusandlusakti, põhikirja või põhilist, peamist seadust.
Seevastu võõrsõnalise vastena kasutusel olevat mõistet "konstitutsioon" võib tõlgendada nii normatiivselt kui ka empiiriliselt. Konstitutsioonil normatiivses tähenduses on sama tähendus mis põhiseadusel. Empiiriline dimensioon hõlmab aga kehtiva tegelikkuse, selle, milliseid reegleid riigis tegelikult järgitakse.
Põhiseadust on võimalik muuta teksti asendamise või täiendamise teel. Asendamise korral asendatakse olemasolev seadusetekst uuega ning täiendamise käigus lisatakse olemasolevale sättele uus lause, lõige või paragrahv. Põhiseadust on võimalik muuta ka kohtuliku tõlgendamise teel, ilma et põhiseaduse teksti sisu või sõnastust tegelikult muudetaks.
Põhiseadus on pigem jäik ja tagab ühiskonnas kindluse, et seal sätestatud põhimõtted on stabiilsed, kuid samamoodi nagu teised seadused vajab ka põhiseadus muutuvas ühiskonnas kohandamist. Põhiseaduse muutmise ajenditeks võivad olla:
Eesti Vabariigi põhiseaduse XV peatükis on sätestatud põhiseaduse muutmise tingimused.
Põhiseaduse muutmist saab algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, st vähemalt 21 Riigikogu liiget, ja Eesti Vabariigi President. Põhiseaduse muutmiseks tuleb asjakohane seadus vastu võtta:
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu. Põhiseaduse muutmise viisi otsustab Riigikogu eelnõu kolmandal lugemisel. Kolme lugemise ja määratud ajavahemikega tagatakse, et põhiseadust muudetakse põhjalikult kaaludes.
Üksnes rahvahääletusega saab muuta põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“, XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadust. Rahvahääletusele saab panna ka kõiki teisi põhiseaduse sätteid, kuna rahvas, kes on kõrgeima riigivõimu kandja, saab sel viisil vahetult otsustada põhiseaduse muutmise kui kõige olulisema riigielu küsimuse üle. Et panna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele, on vaja saada Riigikogu koosseisu 3/5, st vähemalt 61 Riigikogu liikme häälteenamus.
Selleks, et kaks järjestikust koosseisu saaks põhiseadust muuta peab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu saama esimese koosseisu enamuse, st vähemalt 51 Riigikogu liikme toetuse, ning muutmata kujul teise koosseisu 3/5 enamuse, st vähemalt 61 Riigikogu liikme toetuse. Selles protsessis osaleb rahvas kaudselt, valides Riigikogu lõppotsust tegeva koosseisu.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kiireloomuliseks käsitlemiseks on vaja Riigikogu liikmete 4/5 häälteenamust. Kui eelnõu saab nõutava häälteenamuse, siis pannakse see uuele hääletusele. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse vastu Riigikogu koosseisu 2/3, st vähemalt 68 Riigikogu liikme häälteenamusega. Protsessi algatab ja viib lõpuni üks parlamendikoosseis ilma rahvast otse kaasamata.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Eesti Vabariigi põhiseadus |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Eesti Vabariigi põhiseadus, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.