Noblessneri laevatehas (omaaegse nimega Noblessneri Aktsia Seltsi Laevatehas Tallinnas) oli 1913.
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010) |
aastal Tallinnas Kalamajas Tööstuse tänava ja mere vahelisel alal asutatud tööstusettevõte, mille põhitegevus oli allveelaevade ehitus ja hooldus.
AS Noblessner vene keeles Акционерное общество Ноблесснер | |
---|---|
Asutatud | 1913 |
Asutajad | Emanuel Nobel ja Gustav Lessner |
Peakorter | Tallinn |
Valdkonnad | allveelaevade ehitus |
Aja jooksul on laevaehitustehas kandnud ka nimesid AS Peetri Laevaehitustehas, Peetri tehas, Sõjalaevastiku tehas nr 7, 7. (sõja)tehas, Meretehas nr 7 ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist Tallinna Meretehas.
20. sajandi alguses panustas Venemaa keisririik sõjalise võimsuse suurendamisel Saksa keisririigiga sõjalaevastiku juhi Alfred von Tirpitzi eeskujul eriti just laevastiku arendamisse. Seepärast rajati Tallinna lisaks muudele mereväe tarbeks ehitatuile ka Kopli poolsaarele kolm suuremat erakapitalil põhinevat tehast sõjalaevade ehitamiseks – poolsaare lõunaküljele Bekkeri, põhjaküljele Noblessneri ja poolsaare tippu Vene-Balti laevatehas.
1912. aastal moodustasid kaks Peterburi ettevõtet – Ludvig Nobeli Diislid, mille juht oli dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli venna – Venemaa suurärimehe Ludvig Nobeli poeg Emanuel Nobel ja Gustav Lessner (torpeedoseadmed) – Tallinnas, Peterburi Arveldus- ja Laenupanga krediteerimisel firma allveelaevade ehitamiseks. Peterburi Arveldus- ja Laenupanga ning ka Peterburi suurettevõtete (Lessner, Treugolnik, Nobel & Lessner) juhatusse kuulunud Mihhail Plotnikovi eestvedamisel meelitati suurema palgaga uude tehasesse üle ka Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehasest väärtuslikumad spetsialistid: allveelaevade peakonstruktor Ivan Bubnov ja laevaehitustehase peainseneriks esimese vend Grigori Bubnov ning hulk Peterburi tehase joonestajaid ja eriti kogenud meistreid (kokku 38 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat).
1912. aastal võeti vastu Venemaa sõjalaevastiku arenguprogamm ("Программа усиленнаго судостроенiя"), mille järgi kavatseti ehitada 18 allveelaeva. Riigipoolse tellimuse 12 allveelaeva ehitamiseks sai äsja asutatud Noblessneri laevatehas, 6 allveelaeva telliti Peterburis asunud Balti Laevaehituse ja Mehaanikatehaselt.
18. augustil 1915 kirjutasid Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi ja AS Noblessneri esindajad Mihhail Plotnikov ja N. Karpov alla viie Holland-tüüpi allveelaeva tarnimisele, mille osad valmistati USA-s ja monteeriti lõplikult kokku Tallinnas. Hilisemas ekspluatatsioonis selgus, et allveelaevade ostmine õigustas end täielikult. Need kolmel aurulaeval kohale veetud allveelaevad olid hea manööverdusvõimega ja korraliku kvaliteediga ning kuna kohaletoimetamine sujus viperusteta, sõlmis mereministeerium AS Noblessneri initsiatiivil veel kolm lepingut 12 Holland-tüüpi allveelaeva ostmiseks.
Aastatel 1914–1917 ehitati Noblessneri Laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva Läänemere laevastiku jaoks ja kolm Vaikse ookeani laevastiku jaoks. Naabruses asunud Volta tehases valmistati ehitatavatele allveelaevadele kogu elektriseadmestik.
Aastal 1916 sai tehas tellimuse 20 suure ookeaniallveelaeva ehitamiseks. Osa materjali jõuti tuua kohale, kuid allveelaevad jäidki projektina paberile. Suurest allveelaevaprojektist alles jäänud materjalist ehitati 1920. aastate algul kolm teraskerega mootorpurjekat: Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa.
Lühikese ajaga ehitati Kalamajas välja Noblessneri laevatehase administratiivhoone, tehasehooned: laevasüsteemide tsehh, laevaehitustsehh ja valukoda, värvilise metalli valukoda, laevatehase koostetsehh, abi-remonditsehh, akumulaatoritsehh, laod ja rajatised.
Nende hulka kuulusid lisaks tootmishoonetele ja laevatehase raudteele, elling, slipp alusraamiga, slipi muulid, staaplitele ka oma elektrijaam ja veevarustussüsteem koos veetorn-elamuga ning inseneride elamu koos kõrvalhoonete ja aiaga.
Noblessneri Laevatehas nimetati 1916. aastal ümber Peetri Laevatehaseks (АО "Петровская верфь") (alates 14. novembrist 1916), pärast Eesti iseseisvumist jätkas tehas laevaehitust ning seal ehitati Eesti mootorpurjekad Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. Laevaehituse AS Peetri tehas pankrotistus 1925. aastal ning selle omandas Eesti Pank kui suurim võlausaldaja. Aktsiaseltsi kinnisvara avalikul oksjonil omandanud Eesti Pank nimetas ettevõtte ümber Riigi Laeva- ja Mehaanika Tehaseks. Tehast ei käivitatud ning selle varad müüdi maha, osaomaaegse sõjatehase hooneid renditi erinevatele ettevõtetele, sealhulgas ka laoruumideks.
Pärast 1940. aasta juunipööret ja Eesti okupeerimist anti Peetri tehas koos Arsenaliga NSV Liidu sõjamerelaevastiku Punalipulise Balti laevastiku remondibaasiks ning allutati Balti laevastiku suurtükiväe ülemale. Baasi ülesandeks sai Balti laevastiku ja Läänemere rajooni rannakaitse rannasuurtükkide remont ja hooldus.
1944. aastal (22. septembrist 1944 kuni 17. maini 1951) sai tehasest NSV Liidu Sõjamerelaevastiku Tallinna Meretehas (Таллиннский морской завод ВМФ СССР), kus 50 aasta jooksul tehti Nõukogude mereväe ujuvbaaside, patrull-laevade, soomustatud torpeedokaatrite, allveetõrjelaevade, puksiiride ning piirivalvelaevade ja muude laevade remonti ja ümberehitusi. Laevatehas kandis 17. maist 1951 kuni 1. juulini 1968 nime NSV Liidu mereväe Meretehas nr 7 (Морской завод №7 ВМФ СССР) ja 1. juulist 1968 kuni 26. juulini 1992 nime NSV Liidu mereväe 7. laevaehitustehas (7 судоремонтный завод ВМФ СССР, СРЗ–7).
1955. aastal alustas tehas uuesti laevaehitust, enamasti tehti neid Nõukogude mereväele: miini- ja torpeedo- ning vahilaevu, (морские артиллерийские плавучие щиты), ujuvdokke, iseliikuvaid pargaseid ja laevavarustust. Lisatööna tehti Meretehases tsiviillaevade remonti, nt remonditi vaalapüügilaevu ja mitut tüüpi kalatraalereid.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas. Seal ehitati Eesti Piirivalveametile patrull-laev Pikker ja remonditi ka allveelaeva Lembit enne selle üleandmist Eesti Meremuuseumile[viide?]. Aastaid seisis Meretehase staaplil ka purjelaev Vega, mille remonti seal ei lõpetatudki.
Pärast Tallinna Meretehase pankrotti 2001. aastal kuulub tehas BLRT Grupile ning tehase territooriumil ehitatakse Noblessneri elamukvartalit. Sellega seoses nimetati 2013. aastal ka Peetri sadam ümber Noblessneri sadamaks.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Noblessneri laevatehas |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Noblessneri laevatehas, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.