Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas heliteose või esituse kokkuleppeline kategooria.
Puudub ühtne kriteerium, kuidas muusikažanrit määrata. Määramise aluseks võib olla näiteks
Muusikažanr põhineb kordusel, mis ühest küljest tähendab mineviku korduste määratlemist ning teisest küljest kutsub esile kordumist tulevikus.
Muusikažanrit määravad kriteeriumid jagunevad kaheks: ühed määravad muusikažanri vastavalt heliteose omadustele ning teised eeldavad heliteose poolt kuulajas põhjustatud kogemuse arvessevõtmist. Esimene on tegelikult poeetika haru ja selle järgijaid on Aristotelesest kuni tänapäeva analüütilise esteetika esindajateni. Teine puudutab pigem esteetilist kogemust, mida tuleks eelkõige mõista kommunikatsiooni suunava tegurina. Seda vaatenurka on pooldanud paljud tänapäeva kirjandus- ja muusikateadlased ning see peegeldab üldisemat tendentsi problematiseerida kunstiteose ja selle vastuvõtu suhteid.
Muusikažanri ja muusika funktsiooni seos on olnud ajalooliselt kõige rohkem avatud ümberdefineerimistele ja žanrite algse olemuse kadumisele.
Muusika funktsioon võib olla seotud kohaga, kus muusikat ette kantakse, näiteks:
Muusika žanriline nihe võis toimuda seoses piiravate tingimustega, milles helilooja töötas, näiteks:
20. sajandi heliloojad on üldiselt loobunud puhastest muusikažanritest ja eelistavad pigem segatud žanre, näiteks kammersümfoonia või performance. Näiteks John Cage loobus oma radikaalsete, muusika mõiste piire kompavate eksperimentidega täielikult nii heliteose kui ka muusikažanri mõistest.
Muusikažanr võib saada nimetuse samanimeliselt muusikavormilt. Sellest hoolimata on muusikažanr ja muusikavorm erinevad mõisted. Muusikavorm on heliteose struktuurset ülesehitust kirjeldav kategooria, näiteks sonaadivorm ehk sonaat-allegro, mida kasutatakse tihti nii sonaadi, sümfoonia kui ka instrumentaalkontserdi esimeses osas. Samas muusikažanrites nagu sonaat, sümfoonia või instrumentaalkontsert võib sonaadivorm ka puududa.
Levimuusikas ei tehta tihti vahet muusikažanril ja muusikastiilil.
Kuni 18. sajandini määras muusikažanri eelkõige muusikateose funktsioon (nt ilmalik, vaimulik), teksti sisu (nt motett, missa) ning kompositsioonitehnika (nt fuuga). Seejärel tõusid tugevamini esile esitus koosseis (nt keelpillikvartett), muusikavorm (nt sonaat), esteetika ja sisu (nt opera seria, opera buffa, sümfooniline pilt, sümfooniline poeem). Muusikateose kasvava individualiseerumisega kunstmuusikas kaotavad žanrid oma mõjujõu. Wolfgang Marxi arvates mõjutab tänapäeval muusikažanri nimetuse kasutamine heliteose pealkirjas oluliselt teose retseptsiooni.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Muusikažanr, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.