Macbook Air

Esimest MacBook Air-i mudelit esitleti Macworld Conference & Expo-l 15. jaanuaril 2008. See mudel oli 13,3 tolli ekraaniga ja seda reklaamiti kui maailma kõige õhemat sülearvutit. Esimene MackBook Air sisaldas kohandatud Intel Merom protsessorit ja Intel GMA graafikaprotsessorit. 2008. aasta lõpus vahetati need välja kiiremate Penryn protsessori ja Nvidia GeForce graafikaprotsessori vastu. Lisaks sellele suurendati kõvaketta mahtu ja mini-DVI port asendati Mini DisplayPort'iga. 2009. aasta keskel uuendati MacBookAir-i suurema mahtuvusega akuga ja kiirema Penryn protsessori valikuga. 20. oktoobril 2010 lasi Apple välja uuendatud 13,3" mudeli, millel oli uus kergem korpus, kõrgema resolutsiooniga ekraan, suurema mahtuvusega aku ja SSD kõvaketas. Lisaks lasti välja 11,6" mudel, millel oli võrreldes 13,3" mudeliga väiksem hind, kaal, aku kestvus ja võimsus, kuid parem jõudlus kui teistel tolleaegsetel sülearvutitel.

 

MacBook Air kujundati võimalikult õhukeseks; ta on ka enamikust konkureerivatest mudelitest kergem. See oli esimene MacBook, mille korpus valmistati Apple'i "unibody" meetodiga ühest alumiiniumilehest. Arvutil on läikiv LED-taustavalgustusega ekraan, täismõõdus klaviatuur ja puuteplaat, mis sarnaselt iPhone'iga reageerib Multi-touchi liigutustele. Pärast Mac OS X Snow Leopard väljatulekut toetab MacBook Air-i puuteplaat ka hiina tähtede käsitsi kirjutamist.

11-tollisel MacBook Air mudelil on vasakul küljel MagSafe voolupesa, USB-ühenduspesa, kõrvaklapipesa ja mikrofon. Paremal küljel on USB-ühenduspesa ja Mini DisplayPort. Ekraani üleval servas on iSighti veebikaamera.

MacBook Air on Apple'i esimene poolkompaktne sülearvuti pärast 12" PowerBook G4 tootmise lõpetamist 2006. aastal. See oli ka esimene Apple'i arvuti, milles kasutati flash mälu (SSD). Algsetel mudelitel oli kasutuses 64GB flash mälu või 80GB kõvaketas (HDD). 14. oktoobril 2008 kuulutati välja uued Air-i mudelid, millel olid 128 GB SSD või 120 GB HDD. 2010. aasta 11" MacBook Air mudelil oli valikus ainult 64 GB ja 128 GB SSD ja 13" mudelil 128 GB ja 256 GB SSD.

MacBook Air-il on standardina 2 GB RAM, mis ei ole kasutaja poolt muudetav. Hilisemate 2010. aasta mudelite ostjatel on võimalus ostes lasta paigaldada 4 GB RAM-i.

Algselt oli MacBook Air-i protsessoriks kohandatud Intel Core 2 Duo Memrom, mille mõõtmed oli umbes 40% tavalisest. 2008. aasta lõpus vahetati see välja standardse madala voolutarbimisega 1066 MHz Core 2 Duo Penryn protsessori vastu.

MacBook Air-il pole ühtegi kasutaja vahetatavat osa. Flash-mälu, RAM ja aku on suletud korpuses; RAM on joodetud otse emaplaadile. Flash-mälu on ühendatud emaplaadile mSATA-ühendusega ja arvuti on ehitatud nii, et sellele ligipääs oleks väga keeruline. MacBook Air-i aku on korpuse sees, kuid seda on võimalik vahetada kruvikeeraja abil, kuigi pole kindel, kas selline tegevus tühistaks arvuti garantii. Osana garantiivälistest teenustest pakub Apple tasulist akuvahetust.

 

Apple on kasutusele võtnud mitmeid meetmeid, et teha MacBook Air keskkonnasõbralikumaks: näiteks on vähendatud toksiliste kemikaalide (nt plii) koguseid. MacBook Air ei sisalda PVC-isolatsiooniga juhtmeid, vastab Energy Star 5.0 versiooni nõuetele, on saanud EPEAT kuldse hinnangu ja Air-i koprus on korduvkasutatav; ekraan on tehtud arseenivabast klaasist ja ei sisalda elavhõbedat. Arvuti kaalu ja suuruse vähendamise nimel ohverdati mitmed lisad. See oli esimene Apple'i sülearvuti pärast PowerBook 2400c-d, millel puudub sisemine optiline seade. Lisaks puudub sellel FireWire port, Ethernet port, line-in, mälukaardiluger (v.a 13" 2010. aasta mudel, millel on SD-kaardi pesa) ja Kensingtoni turvapesa.

Et taastada optilise seadme võimalust, on võimalik kasutada eraldimüüdavat välist USB optilist seadet SuperDrive või arvutiga kaasasolevat Remote Disci tarkvara, mille abil on võimalik kasutada teiste arvutite optilisi seadmeid. Samas võimaldab see meetod ainult plaatide sirvimist või tarkvara installimist; DVD-lt ega CD-lt ei saa filme vaadata ega muusikat kuulata. Remote Disci tarkvara abil on võimalik juhtmeta ühenduda teise Mac või PC arvutiga, milles on Remote Disc installitud. Selle abil on võimalik ka süsteemitarkvara installida. Remote Disc võimaldab ka teises arvutis olevalt DVD-lt alglaadida. Selleks on vaja, et teises arvutis jookseks Remote Install Mac OS X programm. See programm ei võimalda DVD- ja CD-plaatide mängimist ega Windowsi installimist. Selleks on vaja välist USB optilist seadet. 2010. aasta mudel sisaldab kahte kõlarit, millega saavutatakse stereoheli; varasematel mudelitel oli vaid üks kõlar, mis asetses klaviatuuri all.

MacBook Air sisaldab eelinstallitud Mac OS X Snow Leopard operatsioonisüsteemi ja Apple'i iLife multimeedia tarkvara.

2008. aasta mudel vajas eraldimüüdavat välist USB Ethernet adapterit, et saavutada juhtmega Ethernet ühendus. 2009. aasta mudelil on see adapter müügikomplektis. Lisaks sellele täiendati 2009. aasta mudelil kõvaketast, graafikat, esisiini, protsessorit, mälu, akut ja pordiühendusi.

 

Kui MacBook Air-i avalikkusele tutvustati, olid arvamused selle kohta vastandlikud. Arvustustes ülistati selle kaasaskantavust, kuid kriitikat sai asjaolu, et suuruse ja kaalu vähendamiseks olid paljud võimalused eemaldatud. Samuti kiideti täissuuruses klaviatuuri, väikest kaalu, õhedust ja Multi-Touchi puuteplaati, samas kritiseeriti väheseid konfiguratsioonivõimalusi, madalat kiirust (arvutitel, millel polnud SSD-mälu), aku mittevahetatavust kasutaja poolt, väikest kõvaketast ja hinda.

Dan Ackerman CNET-ist ütles, et töö, mida tehti MacBook Air-i disaini ja ehituse vallas, on harukordne, kuid see on kindlasti palju spetsialiseeritum toode kui tavaline 13-tolline MacBook. Ackermanile ei meeldinud MacBook Air-i piiratud internetti ühenduvus, väike kiirus, väike kõvaketas, aku ja SSD-mäluga arvuti hind, samas meeldis õhedus, tugevus ja MultiTouch. Jason Snell Macworld'ist ülistas kaasaskantavust, kuid kommenteeris, et küsimusele, kas MacBook Air-i tasub osta, saab vastata ühe küsimusega: "Kui palju oled sa nõus kompromisse tegema?"

MacBook Air-i väljalaskmist saatis telereklaam, mis tõi esile tema õhukest disaini. Reklaamis avab käsi jõupaberist ümbriku ja võtab sealt välja MacBook Air-i, seejärel avab selle ning lülitab tööle. Reklaamis mängiv muusika on Yael Naim – "New Soul".

Esimese põlvkonna MacBook Air-i puhul oli probleemiks, et koormuse all tõusis protsessori temperatuur liiga kõrgeks ja selle tõttu oli vaja protsessori jõudlust piirata. Teise põlvkonna MacBook Air-il kasutati teist protsessorit, mis oli küll samast seeriast, kuid suurema jõudlusega ning talus suure koormuse all töötamist paremini ning ülekuumenemisprobleeme ei tekkinud.

Paljud kommentaatorid on öelnud, et 11-tolline MacBook Air on omadustelt netbook, samas Apple ei reklaami seda netbookina ja hinnalt on see kallim kui tavaline netbook.

Kui MacBook Air 2008. aasta jaanuaris välja lasti, siis väitis Apple, et see on maailma kõige õhem sülearvuti. Selleks ajaks tootmisest maas olnud Mitsubishi Pedion, mis lasti välja 1998. aastal, oli õhem kui MacBook Air oma kõige paksemast kohast – Mitsubishi Pedion oli 18 mm paks, algne MacBook Air oli kõige paksemast kohast 19 mm paks. Samas oli Air kõige õhemast kohast 4 mm paks, mistõttu jäi see vaidlus otsese lahenduseta.

Mõne allika väidetel oli samuti toomisest maas olev Sharp Actius MM10 Muramasas MacBook Air-ist õhem. Nagu Air, oli ka Sharp otsast teravneva disainiga, kuid paksemast servast 20 mm ja õhemast servast 14 mm, mistõttu oli see tegelikult Air-ist paksem.

Pärast MacBook Air-i väljatulekut on ka teised tootjad hakanud valmistama üliõhukesi sülearvuteid. Nende seas on märtsis 2009 välja lastud Dell Adamo, mille paksus on 17 mm ja septembris 2009 välja lastud isegi õhem Adamo XPS, mis on ainult 10 mm paks. Nüüdseks on Apple'i loobunud väitest, et Air on maailma kõige õhem sülearvuti.

Algsel MacBook Air mudelil oli USB-ühenduspesal ja kõrvaklapipesal suletav kate, mille tõttu oli osasid USB- ja kõrvaklapipistikuid raske või võimatu kasutada ning oli vaja osta neile lisaks üleminekujuhe. 2010. aasta lõpus eemaldati see luuk ja pesad olid avatud nagu teistel MacBookidel. Algsete mudelite kasutajad on kurtnud ülekuumenemisprobleemide üle, mille tõttu tekkisid protsessori seisakud. Seda probleemi esines juba madalamatel temperatuuridel (66 °C) ning muutus temperatuuri tõustes ainult halvemaks. Apple lasi 2008. aasta märtsis välja tarkvarauuenduse, et see probleem lahendada. Selle tarkvaraga suudeti tööle panna mõlemad protsessorituumad, siiski esineb mõnel kasutajal protsessoriseisakuid.. Eriti tuntav on see selliste süsteemi koormavate tegevuste juures nagu videote vaatamine ja videokõned.