Õhupiraatlus

Enamasti nõuavad õhusõidukite kaaperdajad, et piloot lendaks nende nõutud sihtkohta. Vahel võivad kaaperdajad sõiduki juhtimise ka ise üle võtta eesmärgiga kuhugi lennata või sooritada enesetapurünnak (näiteks 11. septembri terrorirünnakud). Teistel juhtudel võetakse lennuki reisijad ja/või meeskond pantvangi ning nende vabastamise eest küsitakse lunaraha (D. B. Cooper) või esitatakse muid nõudmisi, mis võivad olla näiteks poliitilised (Ethiopian Airlinesi lend 961). Mõnikord on kaaperdajateks õhusõiduki piloot või kaaspiloot (Germanwingsi lend 9525, Aerofloti lend 101/435).

Õiguskaitseasutuste läbirääkimised kaaperdajatega võivad osutuda vägivaldseks. Näiteks Air France'i lennu 8969 ja Lufthansa lennu 181 puhul ei leppinud kaaperdajad neile pakutuga ega soostunud alla andma, mistõttu kasutati pantvangide vabastamiseks politseijõudude eriüksusi.

Õhupiraatlus on paljudes õigussüsteemides karistatav eluaegse või pika vangistusega. Mõnedes legaliseeritud surmanuhtlusega riikides (Hiina, India, Libeeria) on see õhupiraatluse karistuseks.