Kollane Nartsiss

Karl Linné antud nimetus pseudonarcissus tulenes sellest, et algselt tunti vaid poeedinartsisse ja kui umbes 500 aasta eest kollaseid nartsisse laialdasemalt kasvatama hakati, nimetati neid alguses valenartsissideks.

Looduslikult kasvab kollane nartsiss peamiselt Lääne- ja Kesk-Euroopas, eriti aga Vahemere maades. Meeliskohtadeks on mäestike madalamates kohtades paiknevad niidud.

Kollase nartsissi levila Eestis

  Pikemalt artiklis Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht

Eestisse saabus kollane nartsiss Tartu Ülikooli botaanikaaia vahendusel 1807. aastal. Tänapäeval on liik Eestis ilutaimena laialt levinud.

Kollane nartsiss metsistub ehk hakkab looduslikult levima väga harva (kokkuleppeliselt kulub naturaliseerumiseks ehk looduslikes kooslustes inimese abita iseseisvalt levimiseks taimeliigil 250 aastat).

Üks ulatuslikumaid kollase nartsissi looduslikke kasvukohti on Peipsiääre vallas Sookaldusel. Väidetavalt tõi 1880. aastate lõpul või 1890. aastate algul Sookalduse külas asunud Singi talu peremees Saare mõisast kollase nartsissi sibula ja istutanud selle oma aeda. Nartsiss kohanes uue elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud.

1964. aastal võeti see kollase nartsissi kasvuala Sookalduse külas küll kaitse alla, kuid veel ei ole seda põhjust nimetada Eestis looduslikult kasvavaks liigiks ja 2021. aastal arvati ala looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu looduskaitse alt välja. Endise kollase nartsissi loodusliku kasvukoha kaitseala suurus oli 0,3 hektarit ja see jääb Aovere–Kallaste–Omedu maanteel sõitjatele nägemisulatusse.

Kõrgus 20–40 cm. Lisakroon on pikk, õiekate helekollane ja heledam kui lisakroon. Enamasti on õitsemisaeg varajane. Naturaliseerub kergesti ja liigil on väga palju teisendeid.

Kollane nartsiss on paljude nartsissisortide eellane ja selle põhjal on aretatud trompetnartsissid.

• Nartsiss
• Trompetnartsissid
• Kollase nartsissi loodusliku kasvukoha kaitseala