Mäestik
Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
.jpg)
Mäestikud tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel, näiteks Himaalaja või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla, näiteks Andid. Mäestikud on enamasti pikliku kujuga, selle põhjuseks ongi, kas praeguse või kunagise laama serval asumine. Kõik mäestikud ei asu laamade servadel. Näiteks Uuralid märgivad kunagist laamade põrkepiirkonda.
Mäestikud koosnevad enamasti moondekivimeist, kuid subduktsioonivööndite kohale kerkinud mäestikes esineb ka vulkanismi, mistõttu võivad ka tardkivimid olla laialt levinud.
Mõnikord jagatakse mäestikke vanadeks ja noorteks. Selle klassifikatsiooni aluseks on kurrutustsükkel, mis vastava mäestiku tekitas. Alpi (65...0 Ma) ja Kimmeri (250...65 Ma) orogeneesi ehk kurrutuse ajal tekkinud mäestikke loetakse noorteks, neist vanemate Hertsüünia (400...250 Ma) ja Kaledoonia (540...400 Ma) orogeneesi ajal tekkinud mäestikke aga vanadeks. Seega kehtib ligikaudselt seaduspärasus, et kui mäestik on tekkinud Meso- või Kainosoikumis, siis on ta noor. Varem tekkinud on aga vanad. Eelkambriumi orogeneeside käigus tekkinud mäestikud on tänapäevakse enamasti maha erodeeritud ja/või mattunud.
Vaata ka
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Mäestik |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Mäestik, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.