Keelekorraldus
Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
Keelekorralduses otsitakse keeleideaali ning selle poole liikumiseks antakse keelesoovitusi ja fikseeritakse norminguid.
Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega.
Keelekorraldusteooria sisuks on keelekorralduse eesmärgid, põhimõtted, meetodid ja taktika. Maailma kuulsamate keelekorraldusteoreetikute hulgas on Einar Haugen, Joshua Fishman ja Valter Tauli.
Eesti keelekorraldus
Pikemalt artiklis Eesti keelekorraldus
Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas.
Vaata ka
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Keelekorraldus |
Viited
Kirjandust
- Tiiu Erelt "Eesti keelekorraldus" Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002
- Eesti rahvuslik keelekorraldus
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Keelekorraldus, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.