Iris-T: Lühimaa õhk-õhk-rakett

Raketi täiustatud ja kohaldatud variante rakendatakse pind-õhk-raketina. IRIS-T töötas välja ja seda toodab rahvusvaheline konsortsium, mille juhtriik on Saksamaa.

IRIS-T
IRIS-T õhk-õhk-raketi makett hävitaja tiiva all.
Tüüp	õhk-õhk-rakett õhutõrjerakett
Päritoluriik	Saksamaa
Teenistusajalugu
Teenistuses	2005–…
Kasutajad	vaata kasutajaid
Sõjad	Vene-Ukraina sõda
Tootmise ajalugu
Tootja	Diehl Defence, Avio S.p.A., Litton Italia, Leonardo S.p.A
Tehnilised andmed
Kaal	87,4 kg
Pikkus	2,94 m
Läbimõõt	127 mm
Mootor	tahkekütusrakett
Tiivaulatus	447 mm
Tegevusulatus	25 km
Kiirus	3 Machi
Juhtimissüsteem	infrapuna otsipea

IRIS-T omadused olenevad raketi otstarbest. Neid on kolme põhilist tüüpi:

• lühimaa õhk-õhk-rakett (IRIS-T);
• lühi-, kes- või pikamaa pind-õhk-rakett (IRIS-T SLS, IRIS-T SLM ja IRIS-T SLX);
• allveelaev-õhk-rakett (IDAS).

Eri otstarbega IRIS-T rakettide tehnilised omadused erinevad vähemal või suuremal määral. Enamikku variante ühendab infrapuna otsipea olemasolu ja põhilised süsteemid, kuid muude tehniliste omaduste osas ilmnevad raketi üldisi parameetreid mõjutavad lahknevused:

• IRIS-T põhivariant on infrapuna otsipead kasutav 25 km laskekaugusega lühimaa õhk-õhk-rakett.
• IRIS-T SLS on lühimaa õhutõrjerakett laskekaugusega 10 km ja laskekõrgusega 5 km. Võrreldes põhivariandiga on raketti muudetud vähe ja muudatused puudutavad eelkõige selle juhtimissüsteemi ja andmesideühendust, et integreerida õhk-õhk-rakett maapealsesse õhutõrjevõrku.
• IRIS-T SLM on keskmaa õhutõrjerakett laskekaugusega 40 km ja laskekõrgusega 20 km. Mudelil on täiustatud mootor, andmesideühendus ja juhtimissüsteem, aga ninas on ikkagi infrapuna otsipea. Otsipead katab õhutakistust vähendav ninakoonus, mis sihtmärgi läheduses küljest heidetakse.
• IRIS-T SLX on kaugmaa õhutõrjerakett laskekaugusega 80 km ja laskekõrgusega 30 km. Välja töötamise järgus olev rakett kasutab sihtmärgini jõudmiseks infrapuna otsipead ja radarit ning uuemat mootorit.
• IDAS on IRIS-T-st edasi arendatud allveelaev-õhk-rakett laskekaugusega 20 km. Raketil on IRIS-T põhivariandiga sama otsipea, ehkki raketi kere ja juhtimissüsteem on erinevad. Allveelaev peab IDAS-ega ühendust fiiberoptilise kaabli abil ja raket tulistatakse välja torpeedotoru kaudu.

IRIS-T õhutõrjepatareisse kuulub kolm laskeseadet (igaüks kannab kaheksat raketti), mitmeotstarbeline 360° kaitset pakkuv AESA radar tuvastuskaugusega 250 km ja juhtimiskeskus, kusjuures viimane võib paikneda teistest patarei sõidukitest kuni 20 km kaugusel. IRIS-T suudab kinni püüda kiiresti liikuvaid ja miniatuurseid sihtmärke, nagu õhk-õhk/pind-õhk raketid ja õhk-pind/pind-maa rakette, UAV/droone ja tiibrakette. Otsetabamuse tõenäosuse parandamiseks on rakett varustatud aktiivse radari lähedusanduriga.

Lisaks on IRIS-T-l ainulaadne võime võrreldes teiste sarnaste rakettidega, nagu AIM-9X, sihtida ja alla tulistada teisi õhk-õhk ja pind-õhk-rakette, pakkudes seega 360° kaitsevõimet.

IRIS-T loodi algselt AIM-9 Sidewinderi võimekama asendajana NATO vägedes. Lõpuks hargnes ühine projekt erinevatesse suundadesse, sest USA välja pakutud AIM-9X uuendus ei leidnud teistes NATO riikides piisavalt vastukaja. Seetõttu arendas Prantsusmaa välja MBDA MICA õhk-õhk raketi, Saksamaa taasalustas partneritega IRIS-T välja töötamise, Suurbritannia konstrueeris ASRAAM-i ja USA hakkas tootma AIM-9X-e.

IRIS-T oli mõeldud standardse relvana järgmistele lennukitele: Eurofighter, F-16, EF-18, Tornado ja Gripen. Raketi pind-õhk versioon kasvas välja NATO ühisest MEADS programmist. Alates 2005. aastast on süsteemi peamine tootja Diehl Defence.

Praegused

•   Austria
•   Brasiilia
•   Egiptus
•   Hispaania
•   Itaalia
•   Kreeka
•   Lõuna-Aafrika Vabariik
•   Norra
•   Rootsi
•   Saksamaa
•   Saudi Araabia
•   Tai
•   Ukraina

Tulevased

•   Eesti
•   Läti
•   Lõuna-Korea
•   Sloveenia
•   Ungari

•  
  IRIS-T SL lennundusnäitusel ILA Berlin 2016
•  
  IDAS-e raketi makett näitusel

• NASAMS