Gustavo Cerati

august">11. august 1959 Buenos Aires – 4. september 2014 Buenos Aires) oli Argentina laulja, helilooja ja produtsent.

Ladina-Ameerika roki suurkujuks peetud Cerati oli rokiansambli Soda Stereo laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Lisaks Ceratile kuulusid 1982–1997 tegutsenud triosse ka Héctor "Zeta" Bosio ja Charly Alberti. Üheskoos anti välja seitse stuudioalbumit: "Soda Stereo" (1984), "Nada Personal" (1985), "Signos" (1986), "Doble Vida" (1988), "Canción Animal" (1990), "Dynamo" (1992) ja "Sueño Stereo" (1995). 2007. aastal tuldi taas kokku Me Verás Volveri turnee jaoks, mille raames anti kontserte Argentinas, Tšiilis, Colombias, Ecuadoris, Mehhikos, Panamas, Peruus, USA-s ja Venezuelas.

Pärast Soda Stereo laialiminekut jätkas Cerati sooloartistina. Talt ilmusid sooloalbumid "Amor Amarillo" (1993), "Bocanada" (1999), "Siempre es Hoy" (2002), "Ahí vamos" (2006) ja "Fuerza Natural" (2009).

Cerati muusikamaitse varasemate ja olulisemate mõjutajate hulka kuuluvad The Police, Queen, The Cure, David Bowie, Brian May, Ritchie Blackmore ja Deep Purple. Lisaks rokile katsetas Cerati muudegi muusikastiilidega, sealhulgas elektroonilise ja sümfoonilise muusikaga. Ta võitis karjääri jooksul mainekaid auhindu, näiteks tunnustati ta muusikat seitsme Latin Grammyga.

Mais 2010 mõni tund pärast Venezuelas Caracases antud kontserti tabas Ceratit insult. Insuldi tagajärjel langes ta koomasse, millest ta enam ei ärganud. 4. septembril 2014 suri Cerati 55 aasta vanuselt.

Cerati oli kuulus fraasi gracias totales kasutamise poolest. 5. septembril 2014 kuvati see tänuavaldus muusiku mälestamiseks Buenos Airese metroojaamade elektroonilistel ekraanidel.