Gail

Nimi Gail arenes vanaülemsaksa keelsest sõnast Gîla, mis omakorda tekkis vormist *Gīla (mis oli ka sloveenikeelse nime Zilja allikas). Tõenäoliselt on see nimi substraadi päritolu, Rooma-eelsest ajast piirkonnas. Arvatakse, et see nimi pärineb Rooma-eelsest sõnast *gai̯li̯a (indoeuroopa tüvi *gʰoi̯lo-), tähendusega 'vahutav (vesi), võimas'. 1090. aasta dokumendis on jõgi dokumenteeritud kui Gila. Sloveenikeelset nime Zilja tsiteeritakse ka seetõttu, et Gaili alumine org on Kärnteni sloveenide traditsiooniline asuala ja eristuva Gaili oru murde keelepiirkond.

Jõe lähe asub Kartitschi sadulast ja Pusteri orust idas Tirooli Obertilliachi vallas. See voolab läänest itta läbi Lõuna-Lubjakivialpide, Gailtali Alpide (põhjas) ja Karni Alpide (lõunas) vahelt. Jõgi jõuab Kärnteni liidumaale Lesachtalis ja voolab Kötschach-Mauthenist alla järskude nõlvadega laiemasse Gaili orgu (Gailtal) paralleelselt Itaalia ja Sloveenia piiridega. Slizza (Gailitz) lisajõega Arnoldsteinis ühinemise järel suubub Gail Lääne-Karawankide mäestiku all Maria Gaili küla (Villachi linna osa) lähedal Drava jõkke.

 

Pärast 1348. aasta Friuli maavärinat mattus jõe kulg Villachi lähedal suure maalihke alla, põhjustades ulatusliku üleujutuse. 10 km pikkune kivilaviini piirkond (Schütt) on Dobratschi mäe järskudel nõlvadel Arnoldsteinist põhjas endiselt märgatav.

Kui jõe ülemjooksu kulg on säilitanud suuresti oma loodusliku oleku, on rannalindude nagu vihitaja, vesipapp ja jõgivästrik elupaik, siis suuri Gaili alumise oru osi on alates 1870. aastatest järk-järgult reguleeritud. Viimasel ajal^[millal?] on mõned lõigud taastatud. Täna ulatub forellivöönd kuni Hermagorini 17 liigiga, nende seas harilik pardkala, harilik kõhrsuu ja haruldane suffia.

 

 

• Gössering (vasakult)
• Slizza (paremalt)