Freeman Dyson

detsember 1923 Inglismaa – 28. veebruar 2020) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik, tuntud oma töödega kvantelektrodünaamika, tahkisefüüsika ja astronoomia vallas.

Freeman Dyson
Dyson 2005. aastal Long Now Foundationi seminaril
Sündinud	15. detsember 1923 Crowthorne, Berkshire, Inglismaa
Surnud	28. veebruar 2020 (96-aastaselt)
Rahvus	Briti päritolu ameeriklane
Alma mater	Cambridge'i ülikool Cornelli ülikool
Abikaasa	Verena Huber-Dyson (1950–1958)
Lapsed	Esther Dyson, George Dyson, Dorothy Dyson, Mia Dyson, Rebecca Dyson, Emily Dyson
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	matemaatika teoreetiline füüsika
Töökohad	Kuninglik Õhuvägi Institute for Advanced Study Birminghami Ülikool Cornelli Ülikool
Tuntumad tööd	Dysoni sfäär Dysoni rida Schwingeri-Dysoni võrrand Orioni projekt TRIGA
Tunnustus	Londoni Kuninglik Seltsi liige (1952) Templetoni auhind (2000) Wolfi auhind (1981) Ülejäänud loetelu...
Koduleht
sns.ias.edu/dyson

Dyson oli Princetonis asuva instituudi Institute for Advanced Studys emeriitprofessor, teadusajakirja Bulletin of the Atomic Scientists sponsorite nõukogu liige ning Ameerika Ühendriikide valitsusele salajastes tehnoloogia- ja teadusalastes küsimustes nõu andva JASON-i nõukogu liige.

Dyson sündis 15. detsembril 1923 Berkshire'i krahvkonnas Crowthorne'is. Tema isa oli helilooja George Dyson, kes löödi 1941. aastal rüütliks. Dysoni ema oli hariduselt jurist, kuid töötas pärast poja sündi sotsiaaltöötajana. Dyson huvitus lapsena arvudest ja päikesesüsteemist, eriti mõjutas teda Eric Temple Belli raamat "Men of Mathematics". Ta on öelnud, et teda "kasvatati sotsialistiks".

Aastatel 1936–1941 oli Winchesteri Kolledžis õppejõud, kus ta isa töötas muusikaosakonna juhatajana. 1943. aasta 25. juulil asus ta tööle Kuningliku Õhuväe (RAF) Pommitajate Väejuhatusse operatiivanalüüsi osakonda, kus tegeles analüütiliste meetodite loomisega, mis võimaldaks RAF-i pommitajatel Teise maailmasõja ajal efektiivsemalt Saksamaa sihtmärke tabada. Sõja järel astus ta Cambridge'i Ülikooli ja omandas seal bakalaureusekraadi matemaatikas. Aastatel 1946–1947 töötas ta Cambridge'i Ülikooli Trinity Kolledžis teadurina, elades filosoof Ludwig Wittgensteini – kes lahkus oma professoriametist Trinity Kolledžis 1947. aastal – korterist korrus madalamal. 1947. aastal avaldas ta kaks uurimust arvuteooriast..

Karjäär Ameerika Ühendriikides

1947. aastal kolis Dyson Ameerika Ühendriikidesse, et tuumafüüsik Hans Bethe juhendamisel omandada Cornelli Ülikoolis (1947–1948) doktorikraad füüsikas. Cornellis õppides tutvus Dyson füüsik Richard Feynmaniga. Aastatel 1948–1949 töötas ta Princetoni Institute for Advanced Studys teadurina ja naasis hiljem Inglismaale (1949–1951), kus ta töötas Birminghami Ülikoolis. Doktorikraad jäi Dysonil saamata.

1949. aastal demonstreeris Dyson kahe tollal kvantelektrodünaamikas kasutusel olnud meetodi: Richard Feynmani diagrammide ning Julian Schwingeri ja Shin'ichirō Tomonaga loodud operaatormeetodi võrdväärsust.

1953. aastal suundus ta tagasi Ameerika Ühendriikidesse, töötades 1994. aastani instituudi Institute for Advanced Studys füüsikaprofessorina. Aastatel 1984–1985 pidas Aberdeeni Ülikoolis õppeaasta vältel Gilfordi loenguid.

1994. aastast oli ta IAS-i emeriitfüüsikaprofessor.

Dysoni sfäär

  Pikemalt artiklis Dysoni sfäär

Dysoni sfäär on teoreetiline hiigelehitis. See on tähest kindlal kaugusel olev ja tähte ümbritsev sfäär, mille abil saaks kasutada ära võimalikult palju tähe termotuumasünteesiprotsessides tekkivast energiast.

Dyson on olnud kaks korda abielus. Esimesest abielust šveitsi matemaatiku Verena Huber-Dysoniga on tal kaks last: Esther ja George. Teisest abielust Imme Jungiga on tal neli last: Dorothy, Mia, Rebecca ja Emily.

Dysoni vanim tütar Esther on investor ja ettevõtja, keda on nimetatud "arvutimaailma mõjukaimaks naiseks". Ta poeg George on teadusajaloolane.

Tal oli õde Alice (1920–2013).

 

• 1952 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.
• 1965 – Dannie Heinemani auhind matemaatilises füüsikas
• 1966 – Lorentzi medal
• 1968 – Hughesi medal
• 1969 – Max Plancki medal
• 1970 – J. Robert Oppenheimeri mälestusauhind
• 1977 – Harvey auhind
• 1981 – Wolfi füüsikaauhind
• 1989 – valiti Cambridge'i ülikooli Trinity Kolledži auliikmeks
• 1988 – Andrew Gemanti auhind
• 1989 – Matteucci medal
• 1991 – Oerstedi medal
• 1993 – Enrico Fermi auhind
• 1996 – Lewis Thomase auhind
• 2000 – Templetoni auhind
• 2003 – Pomeranchuki auhind
• 2012 – Henri Poincaré auhind

• Symmetry Groups in Nuclear and Particle Physics, 1966, ISBN 978-1135280079.
• Disturbing the Universe, 1979, ISBN 0-06-011108-9.
• Weapons and Hope, Harpercollins, 1984, ISBN 9780060390310.
• Origins of Life, Cambridge University Press, 1985, ISBN 9780521309493. 2nd edition, 1999, ISBN 9780521626682 .
• Infinite in All Directions, 1985 Gifford lectures, Harper and Row, 1988. ISBN 0060728892.
• From Eros to Gaia, Penguin Bohttps://www.duhoctrungquoc.vn/wiki/et/Kasutaja:Neptuuniumoks, 1992, ISBN 9780140174236.
• Selected Papers of Freeman Dyson with Commentary, American Mathematical Society, 1996. ISBN 0821805614.
• Imagined Worlds, Harvard University Press 1997, ISBN 978-0-674-53908-2.
• The Sun, the Genome & the Internet: Tools of Scientific Revolutions, Oxford University Press, 1999, ISBN 9780195129427.
• The Scientist as Rebel, New York Review Books, 2006, ISBN 9781590172162.
• Advanced Quantum Mechanics, World Scientific, 2007, ISBN 978-981-270-661-4. Saadaval: arXiv:quant-ph/0608140.
• A Many-Colored Glass: Reflections on the Place of Life in the Universe, University of Virginia Press, 2007, ISBN 9780813926636.
• Birds and Frogs: Selected Papers, World Scientific Publishing Company, 2015, ISBN 9789814602860.

• Elu teke
• Rothi teoreem