Fc Schalke 04

Bundesliga">2. Bundesliga.

FC Schalke 04

Täisnimi	FC Gelsenkirchen-Schalke 04 e.V.
Asutatud	4. mail 1904
Väljak	Veltins-Arena
Mahutavus	62 273
Esimees	Bernd Schröder
Peatreener	Thomas Reis
Liiga	2. Bundesliga
2022/23	17. koht (Bundesliga)
Internet	Klubi koduleht
Kodus Võõrsil

Klubi on tulnud seitse korda Saksamaa meistriks, kuid kõik need korrad enne Bundesliga loomist 1963. aastal. Esimest korda juhtus see 1934 ja viimast korda 1958. aastal.

Karikafinaalis on mänginud Schalke 12 korda, esimest korda 1935. aastal. Viis karikafinaali on võidetud: aastail 1937, 1972, 2001, 2002 ja 2011.

Klubi asutati 4. mail 1904 nimega Westfalia Schalke. Klubi asutasid keskkooliõpilased ja esialgu kandsid nad punast ja kollast riietust. Esialgu mängisid nad madalates liigades. Kaks korda, esimest korda 1912, ühinesid nad kohaliku võimlemisklubiga ja kaks korda, viimati 1924, läksid nende teed jälle lahku. Viimase lahutuse järel võttis jalgpalliklubi endale nime, mida kannab tänapäevani. Ühtlasi võtsid nad endale sinivalged värvid ja hüüdnime Die Königsblauen, mis mõlemad on samuti tänapäevani kasutusel.

Peale jalgpalliosakonna on klubis ka korvpalli-, käsipalli- ja kergejõustikuosakond.

Kui Saksamaal moodustati 1962 Bundesliga, siis arvati ka Schalke selle koosseisu. Sellest ajast alates on Schalke mänginud kuus hooaega 2. Bundesligas, viiel korral perioodil 1982–1992 ja viimasel korral hooajal 2021/22. Halvimaks jäi 1989. aastal saavutatud 12. koht 2. Bundesligas.

Schalke pole kordagi Bundesligat võitnud, kuid on tulnud seitse korda teiseks (esimest korda 1971, seni viimast korda 2018) ja viis korda kolmandaks (1996, 2008, 2012 ja 2014). Schalke on kõige rohkem Bundesligas teisi kohti saanud meeskond, kes ei ole tulnud meistriks. (Järgneb Leverkuseni Bayer, kes on saavutanud meistriks tulemata viis teist kohta.)

Kuigi Schalke pole tulnud Saksamaa meistriks, võitis ta 1997 UEFA karika. Ta alistas 1. ringis Kerkrade Roda (Holland, kodus 3:0 ja võõrsil 2:2), 2. ringis Trabzonspori (Türgi, kodus 1:0 ja võõrsil 3:3), 3. ringis Club Brügge (Belgia, võõrsil 1:2 ja kodus 2:0), veerandfinaalis Valencia (kodus 2:0 ja võõrsil 1:1) ning poolfinaalis CD Tenerife (võõrsil 0:1, kodus lisaajal 2:0). Finaalis Milano Internazionale vastu võitis kumbki kodus 1:0 ning järgnes penaltiseeria, kus Inter ei saanud kahte penaltit sisse, aga Schalke ei eksinud ja võitis 4:1.

9. oktoobril 2006 sai Venemaa naftatootmisettevõte Gazprom Schalke uueks sponsoriks. Ettevõte teatas, et loodab 5½ aastaga investeerida klubisse 125 miljonit eurot. Gazpromi sponsorlus on analüütikute hinnangul poliitiliselt motiveeritud, et osta Saksamaa sõprust. Sponsorluse raames sõlmis Schalke Peterburi Zenitiga partnerluslepingu, mille järgi mõlemad klubid pidid jalgpalliteemaliste probleemide lahendamisel tihedat koostööd tegema.

Schalke fännid on tähelepanuväärsed hea lauluoskuse poolest. Lisaks kahele ametlikule laulule ("Blau und weiß, wie lieb ich Dich" ja "Königsblauer S04") on klubil veel viis mitteametlikku laulu.

Schalke peab oma kodumänge 2001 valminud Veltins-Arenal (varem Arena AufSchalke), mis asendas vananenud Parkstadioni. Bundesliga mängudel mahutab Veltins-Arena 61 673 pealtvaatajat. Pole kuigi haruldane, et staadion müüakse välja.

Seisuga 27. juuli 2023

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija 1   VV Ralf Fährmann 2   KA Thomas Ouwejan 3   KA Leo Greiml 6   PK Ron Schallenberg 7   PK Paul Seguin 8   PK Danny Latza 9   RÜ Simon Terodde (kapten) 10   PK Lino Tempelmann 11   RÜ Bryan Lasme 14   RÜ Sōichirō Kōzuki 17   PK Florian Flick 18   PK Blendi Idrizi 19   RÜ Kenan Karaman 21   PK Niklas Tauer (laenul Mainz 05-st)

Nr. Positsioon Mängija 22   KA Ibrahima Cissé 23   PK Mehmet-Can Aydın 24   PK Dominick Drexler 25   KA Timo Baumgartl 27   KA Cédric Brunner 28   VV Justin Heekeren 29   PK Tobias Mohr 32   VV Marius Müller 34   VV Michael Langer 35   KA Marcin Kamiński 40   RÜ Sebastian Polter 41   KA Henning Matriciani 42   RÜ Keke Topp 43   PK Assan Ouédraogo

• UEFA karika võitja: 1997
• Intertoto karika: võitja 2003, 2004
• Bundesliga:
  • Meister (7): 1934, 1935, 1937, 1939, 1940, 1942, 1958
  • Teine koht (10): 1933, 1938, 1941, 1972, 1977, 2001, 2005, 2007, 2010, 2018
• Saksamaa karikavõistlused jalgpallis:
  • võitja (5): 1938, 1972, 2001, 2002, 2011
  • finalist (7): 1935, 1936, 1941, 1942, 1955, 1969, 2005
• Alpide karika võitja: 1968