Ernst Hallop

märts">31. märts 1908 Gattšina – 6. oktoober 1980 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Hallop sündis Gattšinas aedniku perekonnas. Esimese maailmasõja puhkedes asus pere elama Kasaritsa. Ta lõpetas 1926. aastal Võru poeglaste eragümnaasiumi, seejärel õppis aastatel 1928–1934 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (peamiselt Ado Vabbe juhendamisel, lõpetas). Aastatel 1935–1937 täiendas end Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Põhja- Aafrikas.

1930. aastate lõpus tegutses ta vabakunstnikuna Võrus, kus töötas ka (1937–1942) Võru Kandles dekoraatorina. 1940. aastal sai Kunstnike Liitu liikmeks. 1941. aastal töötas Tallinna Kinostuudios. Samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus oli ehituspataljonis; aastatel 1942–1943 oli ta Tšeljabinskis kunstnik. Aastatel 1943–1945 oli ta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu käsutuses, olles algul Moskvas, hiljem Tallinnas Kinofikatsiooni Valitsuse juhataja. Aastast 1945 tegutses ta jälle vabakunstnikuna.

Põhiliselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud kunstnik on palju maalinud Lõuna-Eestis. Eriline koht tema loomingus on Võrumaa looduse kujutamisel, sest Võrumaal möödus ka kunstniku lapsepõlv. Tema teise maailmasõja ajal maalitud teoseid leidub Tšeljabinski muuseumis. Kunstnik oli kirglik rännumees, ta oli käinud Siberis, Kaug-Põhjas, Karjalas, Kaspia rannikul ja Gruusias.

1976. aastal valmisid tal "Solovetsi klooster", "Saariselga tundra Soomes", "Kandalakša lähistel", "Põhja-Dvina", "Kaljune saar Põhja-Laadogal" ja muud maalid. Tema pehmekoloriidiliste loodusmaalide kõrvale võiks paigutada ka rea tuntud kultuuritegelaste portreid, nagu "Fr. Tuglas", "J. Vahtra", "V. Gurjev" jt, samuti autoportree, inseneride, tööliste ja üliõpilaste portreed.

• Ernst Hallopi looming EKM Digikogus