Diabaas

Terminil "diabaas" on sõltuvalt geoloogilisest koolkonnast mõnevõrra erinev tähendus. Tegemist on basaltse koostise ja struktuurilt basaldi ning gabro vahepealse kivimiga, kuid Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal peetakse diabaasile iseloomulikuks tunnuseks ofiidilist struktuuri, Suurbritannias aga paleotüüpsust ehk aja jooksul mõnevõrra muutunud välimust ja koostist. Kivimit, mida enamik maailmast peab diabaasiks, nimetatakse Suurbritannias doleriidiks.

Diabaasi põhilised koostisosad on labradori koostisega plagioklass ning pürokseen. Lisaks võivad põhimassis esineda raudoksiidid, biotiit ning küünekivi. Levinuimad fenokristalle moodustavad mineraalid on plagioklass, pürokseen ning oliviin.

Diabaas on värvuselt must või tumehall. Paleotüüpne diabaas on enamasti rohekas.

Diabaas on tüüpiline daike ja sille moodustav kivim.

Diabaasi ligilähedased sünonüümid on doleriit ja mikrogabro. Termini võttis kasutusele prantsuse geoloog Alexandre Brongniart aastal 1807. Algselt tähendas diabaas kivimit, mida tänapäeval tuntakse dioriidina.