Allveearheoloogia
Allveearheoloogia on arheoloogia haru, mis tegeleb veealuste muististe uurimisega.
Enne 20. sajandit polnud allveearheoloogia omaette teadusharu. Põhiliselt toetus see juhuleidudele, mille olid veest välja toonud kalurid. Madalast merest said asju välja tuua ka sukeldujad.
Maailma tähelepanu äratasid 1900. aastal Antikythera ja 1907–1913 Mahdia lähedalt avastatud vrakid, mida uurisid peamiselt Kreeka käsnapüüdjad.
Allveearheoloogia kujunes eraldi teadusharuks 1930. aastatel sukeldumise arengu tõttu, mis oli seotud Jacques-Yves Cousteau ja Hans Hassi tegevusega.
Tänapäeval uuritakse uppunud laevu ja sadamaid. Sadamad võivad uppuda merevee taseme muutumise tõttu. Allveearheoloogias kasutatakse selliseid tehnilisi vahendeid nagu allveesõidukid, -fotograafia ja -televisioon ning imipumbad.
Eesti allveearheoloogia
1970. aastatest kuni 1994. aastani tegutses Eestis allveeklubi Viikar.
1988. aastal asutati Eesti Meremuuseumi juurde allveearheoloogia osakond (vt ka uurimislaev Mare ja Vello Mäss).
Allveearheoloogiliste tulemuste baasil on Eestis loodud vrakiregister.
Aastatel 2010–2013 osales Eesti Meremuuseum rahvusvahelises projektis Shipwher. 2012–2015 osalesid Eesti Meremuuseum ja Tallinna Tehnikaülikool rahvusvahelises uurimisprojektis ARROWS.
Viited
Välislingid
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Allveearheoloogia, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.