Alžeeria Sõda
Alžeeria sõda (ka Alžeeria revolutsioon või Alžeeria vabadussõda, Alžeerias vahel 1.
- Mitte segi ajada Alžeeria kodusõjaga.
novembri sõda) oli aastatel 1954–1962 Prantsusmaa ja Alžeeria Rahvusliku Vabastusrinde (prantsuse keeles Front de Libération Nationale, FLN) vahel toimunud sõda, mis lõppes Alžeeria iseseisvumisega Prantsusmaast. Tegu oli märgilise dekolonisatsioonisõjaga, mida iseloomustasid partisanivõitlus ja piinamised. Konflikt kasvas kogukondadesiseseks ja -vaheliseks kodusõjaks. Sõjategevus toimus peamiselt Prantsuse Alžeeria territooriumil, Prantsusmaa emamaale jõudsid vaid selle kaudsed tagajärjed.
| Alžeeria sõda ثورة التحرير الجزائرية Tagrawla Tadzayrit Guerre d'Algérie | ||||
|---|---|---|---|---|
| Osa külmast sõjast ja Aafrika dekolonisatsioonist | ||||
 | ||||
| Toimumisaeg | 1. november 1954 – 19. märts 1962 (7 aastat, 4 kuud, 2 nädalat ja 4 päeva) | |||
| Toimumiskoht | Prantsuse Alžeeria | |||
| Tulemus | Alžeeria iseseisvumine
| |||
| Osalised | ||||
| ||||
| Jõudude suurus | ||||
| ||||
| Kaotused | ||||
| ||||
| 350 000 – 1 500 000 hukkunut 1 000 000 põgenenud eurooplast 200 000 põgenenud juuti 2 000 000 kodust ilma jäänud alžeerlast | ||||
Sõja algatasid Rahvusliku Vabastusrinde liikmed 1. novembril 1954 toussaint rouge'iga (punane pühakutepäev), mis tõi Prantsusmaal kaasa sügava poliitkriisi, neljanda vabariigi (1946–1958) lagunemise ning mõjukama presidendi institutsiooniga viienda vabariigi alguse. Prantsuse vägede julmus Alžeerias tegi need seal ebapopulaarseks ning vähendas toetust ema- ja välismaal. Sõja kulgedes pöördus Prantsusmaa avalikkus aeglaselt selle vastu ning mitmed Prantsusmaa liitlased, näiteks Ameerika Ühendriigid, hakkasid Prantsusmaa toetamise asemel ÜRO-s end hääletamisest kõrvale jätma. Pärast suuri iseseisvusmeelseid meeleavaldusi Alžiiris ja teistes Alžeeria linnades ning ÜRO resolutsiooni, milles rõhutati õigust iseseisvusele, otsustas president Charles de Gaulle FLN-iga läbi rääkima hakata. Märtsis 1962 allkirjastati Éviani lepingud. Aprillis 1962 toimus Prantsusmaal Éviani lepingute referendum ning rahvas kiitis nende ratifitseerimise 91%-se toetusega heaks. Sama aasta 1. juulil korraldati Alžeerias iseseisvusreferendum, milles 99,72% alžeerlastest hääletas iseseisvuse poolt.
Prantslaste lahkumine tõi kaasa riigikriisi. De Gaulle'ile tehti mitmeid atentaate ning Alžeerias üritati korduvalt sõjaväelise riigipöördega võimu haarata. Enamiku rünnakute taga oli Prantsusmaa sõjaväelaste põrandaalune organisatsioon Organisation Armée Secrète (OAS), mille liikmed korraldasid nii Prantsusmaal kui Alžeerias iseseisvumise ärahoidmiseks pommirünnakuid ja mõrvu.
Pärast iseseisvumist põgenes Alžeeriast Prantsusmaale 900 000 Alžeeria eurooplast (nn pied-noir'i), kes kartsid FLN-i kättemaksu. Immigratsioonilaine oli Prantsusmaa valitsusele ootamatu. Selle tulemusel riik destabiliseerus. Enamik prantslaste heaks töötanud alžeerlastest jäeti maha ning neilt võeti relvad, kuna Alžeeria võimudega sõlmitud lepingu järgi ei tohtinud uus võim neid taga kiusata. Sellest hoolimata koheldi Prantsuse vägedes abilistena töötanud harkisid reeturitena ning neid piinasid ja röövisid nii FLN-i liikmed kui tsiviilisikud. Umbkaudu 90 000-l harkidest õnnestus Prantsusmaale põgeneda, tihti aitasid neid käske eiranud Prantsuse armee ohvitserid. Nende järeltulijad moodustavad tänapäeval märkimisväärse osa Prantsusmaa alžeerlastest.
Vaata ka
- Prantsuse Alžeeria kuberneride loend
- 1961. aasta Alžeeria putš
- Armée de l'Airi ajalugu kolooniates
- Ahmed Ben Bella
- Frantz Fanon
- Adolfo Kaminsky
- Alžeeria rahvuslus
- Prantsusmaa ja massihävitusrelvad
- 1961. aasta Pariisi veresaun
- 1962. aasta Orani veresaun
- 121 manifest
- Piinamine Alžeeria vabadussõjas
- Alžeeria ajalugu (1962–1999)
- Iseseisvuspäev (Alžeeria)
- Prantsuse Alžeeria
- Éviani lepingud
Viited
Kirjandus
- Bradby, David. "Images of the Algerian war on the French stage 1988-1992." French Cultural Studies 5.14 (1994): 179-189.
- Clayton, Anthony. The wars of French decolonization (1994).
- Dine, Philip. Images of the Algerian War: French fiction and film, 1954-1992 (Oxford UP, 1994).
- Galula, David (1963). Pacification in Algeria: 1956–1958. OCLC 227297246. Primary source
- Horne, Alistair. A Savage War of Peace: Algeria 1954–1962 (1978) In-depth narrative.
- LeJeune, John. "Revolutionary Terror and Nation-Building: Frantz Fanon and the Algerian Revolution." Journal for the Study of Radicalism 13.2 (2019): 1-44. online
- McDougall, James (2017). "The Impossible Republic: The Reconquest of Algeria and the Decolonization of France, 1945–1962". The Journal of Modern History. 89 (4): 772–811. DOI:10.1086/694427. S2CID 148602270.
- McDougall, James (2006). History and the Culture of Nationalism in Algeria. New York: Cambridge University Press. ISBN 0-521-84373-1.
- Shepard, Todd (2006). The Invention of Decolonization: The Algerian War and the Remaking of France. Ithaca: Cornell University Press. ISBN 0-8014-4360-1.
- Charles R. Shrader, "The First Helicopter War: Logistics and Mobility in Algeria 1954-62," Greenwood Publishing Group, 1999.
Välislingid
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Alžeeria sõda, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.