Ostin Džein: Anglijalaine kirjutai
Džein Ostin (angl.: Jane Austen ; sünd.
16. tal'vku 1775, Stiventon (Hempšir), Anglii, Sur' Britanii — kol. 18. heinku 1817, Uinčester (Hempšir), Anglii, Sur' Britanii) oli tutab anglijalaine kirjutai, realizman endustai britanižes literaturas. Hän kirjuti armastuz- da moraližed romanad.
| Ostin Džein | |
| angl.: Jane Austen | |
_hires.jpg) Džein Ostinan portret (läz 1810. vot, pirdim i vezimujud) | |
| nimi sündundan jäl'ghe: | angl.: Jane Austen |
|---|---|
| radmižen toižend: | |
| sündundan dat: |
|
| sündundan sijaduz: | Steventon[d], Basingstoke and Deane[d], Hampshire[d], Sur' Britanii[7][8][4] |
| valdkund: |
|
| kolendan dat: |
|
| kolendan sijaduz: | Winchester[d], City of Winchester[d], Hampshire[d], Sur' Britanii[7] |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: |
|
 Ostin Džein VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš  | |
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Biografii
Tuleban aigan kirjutainaine oli sündnu Džordž Ostin-papin kanzha äjiden lapsiden keskes, seičemendeks lapseks kahesaspäi. Sai literaturišt opendust tataspäi päpaloin. Eli gollüdes kaiken elon. Ezimeletaden, Ostin kirjuti i sai läz koumed tuhad kirjeižid äiluguižiš heimolaižišpäi, hot' tuliba meiden aigahasai vaiše 161 kirješt. Naine ei olend lähtnu mužikale, no eli mel'hetartuižen aigan, i kirjeižiden südäin tuli literatursädusihe znamasižes märas.
Sädused alištuiba vajehtusile pästandkodin tahton mödhe. Avar publik löuzi da arvosti Ostinan romanid hänen surman jäl'ghe.
Sädused
Ostinan kirjad ühtnedas süžetan koveritomut süvänke psihologiženke ličendanke pähengihe, todesine «anglijalaine» jumor om paks.
- Noruden sädused (Juvenilii)
- «Koume sizart» (angl.: The Three Sisters)
- «Armastuz i sebruz» (Love and Freindship), «friendship»-sanan sijas originalas
- «Anglijan istorii» (The History of England)
- «Čomakulu Kassandra» (The Beautiful Cassandra)
- Romanad
- «Mujand i her'khengeližuz» vai «Hama i mujandad» (1811, Sense and Sensibility)
- «Ülenpäižuz i edelpäivastustuz» (1813, Pride and Prejudice)
- «Mensfild-puišt» (1814, Mansfield Park)
- «Emma» (1815, Emma)
- «Melen argumentad» (1817, Persuasion), om publikoitud ezmäižen kerdan surman jäl'ghe
- «Nortengeran abbatuz» (1818, Northanger Abbey), om publikoitud surman jäl'ghe
Homaičendad
| Ostin Džein Vikiaitas |
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Ostin Džein, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.