Sakramento (angl.: Sacramento , ispanine virkand: ) om AÜV:oiden lidn Kalifornii-štatan keskuzpalan lodehes.
Se om Kalifornijan administrativine keskuz, štatan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe.
Lidnanznam | Flag |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2020) | 524,943 ristitud |
Pind | 258,41 km² |
Pämez' | Darrell Šteinberg (tal'vku 2016—, Darrell Steinberg) |
Telefonkod | +1−916, +1−279 |
Aigvö | tal'vel UTC−8, kezal UTC−7 |
Ende naisenan- i mivok-indejalaižed oliba enambuses nügüdläižen lidnan tahondas. Edel 1809 vot ispanine Gabriel' Moraga-matkadai tedoiži jogen čomad alangištod, i nimitihe sidä hänen Es como el sagrado sacramento!-sanoišpäi («se om aniku pühälahjad!»). Kalifornijan kuldsäruläžund zavodihe vl 1848, i uden eländpunktan aluz om pandud vaugedverižil sen-žo voden tal'vkus, nimitihe alangišton mödhe. Alusenpanii om šveicarine Džon Satter-noremb-immigrant.
Vn 1850 27. päiväl uhokud štat registrirui ut lidnad. Se šingotaškanzihe teravas sättujan sijadusen tagut, ristitišt ületi 10 tuhad eläjid vl 1860, kacmata regulärižihe sur'vezihe. Vspäi 1879 om štatan kaikenaigaine pälidn. Vl 1963 laivkanal ühtenzoiti lidnad San Franciskon lahtenke.
Sakramento šingotase valdkundaližil holitišil, tervhudenkaičendan aluzkundoil, sömtegimištol, elektrotehnižil edheotandoil (Intel-kompanijan tegimed). Om ümbärtud maižanduzrajonal.
Lidn sijadase ühtennimižen jogen alangištos, alajoksmusen hural randpolel, ühesa metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Amerikan-jogi (angl.: American River 48 km pitte) lankteb Sakramentho lidnan territorijas. Ühthine pind 258,41 km², sidä kesken kuivma 253 km², vezi 5,41 km².
Territorii alištub sur'vezile. Gruntveden tazopind om korged (ühesa metrad).
Klimat om subtropine pol'kuiv, Keskmeren klimatan kartte. Voden keskmäine lämuz om +16,6 C°, kezakun-sügüz'kun +22,3..+24,4 C°, tal'vkun-uhokun +8,5..+10,8 C°. Ekstremumad oma −8 C° (tal'vku) i +46 C° (kezaku, heinku, sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +9,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (uhoku). Paneb sadegid 461 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (87..93 mm kus), kuiv sezon oleleb kezakus-sügüz'kus (9 mm pordos). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 53..57 % röunoiš kezakus-sügüz'kus i 76..83 % kül'mkus-uhokus.
Vodel 2010 eläjiden lugu oli 466 488 ristitud. Kaik 508 529 eläjad oli lidnas vl 2020. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2010 lidnaglomeracijan ristitišt oli 2,4 mln eläjid (videnz' surtte štatas).
Avtobusad i kiruhtramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Sacramento Regional Transit District-organizacii (SRTD) ohjastab kundališt transportad. Lidn om valdkundan znamasižeks raudtesol'meks (kantenz' sija štatas i seičemenz' AÜV:oiš).
Rahvahidenkeskeine civiline Sakramento-lendimport (SMF / KSMF, 12 mln passažiroid vl 2018) om saudud 16 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Gvadalaharha, Vankuverha i AÜV:oidme. Eläjad kävutadas San Franciskon lendimportad matkadamha verhiže maihe, se radab 140 kilometras suvipäivlaskmha.
Sakramento (Kalifornii) Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Sakramento (Kalifornii), which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.