Nahotk

Nahotk (vai Nahodk; ven.: Находка «löudmine») om Venäman lidn da järed meriport Merenrandaližen randan suvirandpolel.

Nece om randan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Nahotk
Находка
 Lidnanznam
Nahotk
 Flag
Nahotk
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 136,096 ristitud
Pind 325,9 km²
Nahotk Находка
Pämez' Timur Maginskii
(heinku 2020—)
Telefonkod +7−4236-xxx-xxx
Avtokod 25, 125
Aigvö UTC+10 (MSK+7)

Istorii

Nimitihe lahted Nahotkaks Päivnouzmaižen Sibirin Nikolai Murav'jov-Amurskii-jenaral-gubernatoran pätandan mödhe «Amerika»-purulaivan ujundan aigan vl 1859. Eländpunktan aluz om pandud vn 1864 kevädel kuti Venäman imperijan gidrografine sodapost i faktorii, oliba elänzoittud vhesai 1873. Okaidihe ühtenzoitajan laivan murendusen tagut, sirtihe lähižihe külihe da futorihe, kalategim radoi. Vn 1907 kezaspäi Amerikank-külä (ven.: деревня Американка) oli pandud sirdnikoil Černigovan gubernijaspäi nügüdläižen lidnan territorijha.

Severz'-se žiloid oli Nahotkan lahten randal 1930-nzil vozil, niiden kesken Nahotk-žilo. Vl 1939 nevondkundaline ohjanduzkund päti sirta pämeriportad tänna Vladivostokaspäi, kävutihe türmatud mehiden töid sauvomha järedoid valdmoid i kalaportad. Vl 1940 kätihe Nahotkad radnikžiloks. Se sai lidnan statusad vn 1950 18. päiväl semendkud. Vll 1971−1973 Päivnouzmaine-portan (ven.: порт Восточный) ezmäine jono om saudud Komsomolan udarnikoil. Vll 1990−2006 panihe Nahotkad joudjaližeks ekonomižeks zonaks vedatamha verazmaižid rahanpanijoid da šingotamha lidnad.

Nahotk šingotase kahtel järedal meriportal (Nahotk i Päivnouzmaine), niiden ühthine jüguidenvend oli 60 mln tonnoid vl 2012. Meriedheotandoiden päfaterad sijadasoiš lidnas. Lihakombinat i merenproduktoiden konserviruindan edheotandad ratas. Läz 40 adivpertid oma avaitud.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Japonijan meren i sen Nahotkan merikaran lodehližel randal, Trudnii-pol'sarel, 8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vladivostokhasai om 80 km päivlaskmha orhal vai 170 km avtotedme. Lähembaižed lidnad — Fokino 50 km lodeheze avtotedme i Partizansk 50 km pohjoižpäivnouzmha avtol vai raudtedme. Transsiban sarak tuleb meriportha Vladivostokaspäi. Lidn vedase pidust' randad 20 kilometras, lidnümbrik — 200 kilometras keskustoidenke, röunatab Partizanskan rajonanke.

Kaik koume žilod mülüdas lidnümbrikho Nahotkan ližaks: Duškino (563 rist. vl 2010), Ann (ven.: Анна) i Beregovoi. Lidnümbrikon pind — 360,36 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 159 719 ristitud, lidnümbrikon — 160 760 ristitud. Vl 2017 kaik 151 420 ristitud elihe lidnas i 152 294 ristitud kaikes lidnümbrikos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 173 500 eläjad vl 2005, lidnümbrikon röunoiš — 186 868 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan kuz' pühäpertid oma saudud lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen kafedraline päjumalanpert' (letihe vll 2004−2010), hengenavaidajiden ph. Maksim-kundlijan päjumalanpert' (om saudud vll 2016−2017), Raštvoiden jumalanpert', kodijumalanpert', kaks' časounäd. Protestantizman uskojiden kundad oma nevondkundaližes aigaspäi, baptizman i vižkümnenden päivän jumalankodikundan loičendpertid oma saudud. Islaman pühäpert' om avaitud vspäi 2006.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma Edahaižen Päivnouzmman meriškol, muzikkolledž, valdkundaline gumanitariž-politehnine kolledž, Meren valdkundaližen universitetan Nevel'skijan nimed (Vladivostok) filial. Nahotkan meritehnine škol ei ole rados vspäi 2015.

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed lidnümbrikon pämehed oma Andrei Gorelov (keväz'ku 2016 — sulaku 2018) i Boris Gladkih (sulaku 2018 — heinku 2020).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Merenrandaližen randan lidnad
Arsen'jev | Artöm | Dal'negorsk | Dal'nerečensk | Fokino | Lesozavodsk | Nahotk | Partizansk | Spassk Dal'nii | Sur' Kivi | Ussuriisk | Vladivostok

Tags:

Nahotk IstoriiNahotk Geografijan andmusedNahotk EläjadNahotk GalereiNahotk HomaičendadNahotk IrdkosketusedNahotkMerenrandaline randVenämaVenän kel'

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

Inarisaamen kel'MaToine mail'man sodaArekipUnbikvadiiMilanOrganizmNapoleon I BonapartPlodMikki MausIspanijan kel'AvstraliiTehnologiiIspaniiKal'ciiMoskvLatinan kel'Burätijan TazovaldkundBolgariiTwitterAdigejan TazovaldkundAigCElokuVoz'Pi (lugu)Nicše FridrihPölünimuričSobadLihaVepsän kel'PirsingŠčecinPohjoižpäivnouzmVikipediiÜhtenzoittud Rahvahiden OrganizaciiJessica JayKarjalan Tazovaldkundan rahvahaline teatrJävaldmeriŽukov (lidn)Rezerford ErnestTuvaluValdmeriSur'veziIstoriiKarabašÄipäivHapanikVašington (lidn)NigerVeimarTranzistorKül'mkuSakramento (Kalifornii)Lenin VladimirEvropMad'jaranman agjadKorejan Rahvahaliž-Demokratine TazovaldkundFrancijan kel'EspooŽenev🡆 More