Tranzistor (angl.: transistor) vai pol'veimtriod om elektronine komponent pol'veimiden materialaspäi, mahtab penel tulendsignalal ohjata znamasižel elektrojoksusel lähtendčepiš.
Se mahtuz laskeb kävutada ladint elektrosignaliden lujendusen, generiruindan, kommutacijan i toižetamižen täht.
Meiden päivil tranzistor om shemotehnikan aluseks elektroladimiden i integraližiden shemiden alištujas enambuses. Principialižiš shemiš znamoitas tranzistorad «VT» vai «Q» tobjimalaz, pozicijan indeksan ližadusenke, oz., VT12.
Jagadas tranzistoroid kahteks klassaks strukturan, tegendan mahtusen i parametran mödhe: bipolärižed i unipolärižed (tranzistorad kendeffektanke). Bipolärižen erineden, unipolärine tranzistor ohjandase elektrokingitesel, ei ole elektrojoksusel. Nügüd'aigan bipolärižed tranzistorad dominiruidas analogtehnikas. Digitaline tehnik kogoneb unipolärižiš tranzistoroišpäi läz täuzin, mülüdas mikroshemihe. 1990-nzil vozil gibridižiden bipoläriž-unipolärižiden tranzistoroiden uz' IGBT-toižend om sätud, se kävutase vägielektronikas avaros nügüd'.
Amerikaižed Uil'jam Šokli-, Džon Bardin- i Uolter Brattein-tedomehed radoiba AT&T-kompanijan Bell Telephone Laboratories-konstruktorpalakundas vspäi 1936. Grupp sauvoi ezmäšt radajad tranzistorad vn 1947 tal'vkus i sädi sen teorijad. Tranzistor oli bipolärine, kopii kaičese muzejas. Vl 1956 ned koume tedomehed saiba Nobelän premijad fizikas tranzistoreffektan tedoidusiš.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Tranzistor, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.