Kolkat

vot oficialine nimi oli Kal'kutt, angl.: Calcutta) om lidn Gang-jogen suhištos, Indijan päivnouzmas. Se om Päivlaskmaine Bengalii-štatan pälidn.

Kolkat (Kal'kutt)
কলকাতা (beng.)
Kolkata (Calcutta) (angl.)
कोलकता (hindi)

Valdkund	Indii
Eläjiden lugu (2011)	4,486,679 ristitud
Pind	185 km²
Pämez'	Šri Sovan Čatterdži
Telefonkod	+91−33
Aigvö	UTC+5:30

Suren Kolkat-lidnan pind om kahtenz' Indijas (Mumbain jäl'ghe) — 1886 km², ristitišt om nellänz' Indijas (Mumbain, Delin da Bangaloran jäl'ghe). Lidnan ristitišt om 4 486 679 ristitud (2011) (7nz' sija), lidnaglomeracijas — 14 112 536 (2011, koumanz' sija Indijas).

Kolkat oli kaiken Britanižen Indijan pälidn ani 1911. vodhesai, siš päliči nügüd' se om järed politikan openduz-, tedo- da kul'turkeskuz. Toižes polespäi, lidnas om problemoid-ki: gollüz, il'man redustoitand da tüpad teiden likumižes.

 

Kolkat sijadase 1,5..9 metrad korktusil meren pindan päl. Matk merhesai (Indižen valdmeren Bengalijan laht) om 148 kilometrad. Lidnan päpala om Hugli-jogen (Gangan jogensarak) päivnouzmaižel randal, sokahiš maiš. Pidi äi voz'kümnid adaptiruimha ned mad elon täht.

Kolkatan mahuz om allüvialine, kaiken Indan da Gangan tazangišton kartte. Nelländesižen eran sagedmad kogotas savid, mudad da letet. Ned oma kahten savišoidun keskes, alembaine kudambišpäi otab 250..650 metrad süvüt, i ülembaine — 10..40 metrad. Lidn da sen ümbrišt oma manrehkaidusen varuližusen zon.

Klimat om tropine kaks'sezonine mussonine, pil'vekaz vihmsezonan aigan. Voden keskmäine lämuz om +27,3 C°, keväz'kun-redukun +28,2..+31,2 C°, kül'mkun +25,1 C°, tal'vkun-uhokun +19,9..+23,8 C°. Ekstremumad oma +6,7 C° (viluku) i +43,9 C° (semendku, kezaku). Sadegiden tobj pala tose suvipäivlaskmaižil mussonil. Paneb sadegid 1813 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (277..372 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-keväz'kus (6..37 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 76..83 % röunoiš kezakus-redukus, 51..65 % tal'vkus-sulakus.

Kolkatan kundaline transport mülütab metrod, ezilidnaižid raudteid, avtobusoid da tramvaid. Raudten rengaz ümbärdab lidnad.

Kolkatan metropoliten om ezmäine Indijas, saudud NSTÜ:n tehnižel abul, sen avaiduz oli vl 1984. Siš oli üks'jäine jono hätken aigan (vhesai 2020), mäneb suvespäi pohjoižhesai pidust' Hugli-joged, 32,3 km pitte. Nügüd'aigan (vn 2024 keväz'kuspäi) nell' jonod ratas metropolitenas (50 stancijad, 59,4 km raudted), videnden jonon avaiduz varastase vn 2024 sulakus. Ližasaudas kaikid olijoid jonoid päiči ezmäižes, kudenz' jono projektiruiše.

Lidnas om avtobusmaršrutoiden šingotadud sistem. Üks'jäine Indijan lidn tramvaijonoiden sistemanke. Ei täudu teid Kolkatas, se om äiluguižiden tüpiden sü.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Netadži Subhas Čandra Bos-borcujan Indijan ripmatomudes nimed (CCU / VECC, 22 mln passažiroid 2019. finansižel vodel, 136 tuh. tonnoid jüguid vl 2022) sijadase läz 17 km Kolkatan keskuzpalaspäi Dum-Dum-ezilidnas. Tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan valdkundoiden pälidnoihe, Dubaihe, Abu Dabihe, Indijan kaikihe surihe lidnoihe.

Kolkat om Päivnouzmaižen Indijan kaikiš järedamb port. Sihe azjaha kacmata, miše meri (Bengalijan laht) om edahan portalpäi, valdmerilaivil om voimuz ujumha sihepäi.

 

Kolkat oli da om-ki bengalijan literaturan tarbhaine keskuz. Kaikiš tetabamb indine kirjutai Rabindranat Tagor, äjad toižed kirjutajad-ki, eliba da radoiba täs, Kolkatas. Üks' kaikiš surembiš mail'man kirjjarmankoišpäi (angl.: Kolkata Book Fair) mäneb tobjimalaz kirjoiden prezentacijan tehmaha, ei mömha niid. Kolkat om bengalijan čomamahton da muzikan tarbhaine keskuz. Vl 1943 ezmäine pirdajiden ühtnend oli tehtud Indijas, sen nimi oli «Kal'kuttan jouk».

• Kolkat-municipalitetan oficialine sait (kmcgov.in). (angl.)