Goja Fransisko
Fransisko Goja, täuz' nimi om Fransisko Hose de Goja i Lusjentes (isp.: Francisco José de Goya y Lucientes; sünd.
30. keväz'ku 1746, Fuendetodos läz Saragosad, Ispanii — kol. 16. sulaku 1828, Bordo, Francii) oli ispanine voimujupirdai da gravirui, romantižen voimujupirdandan luja ezitai, rokoko-stilin mastar.
| Goja Fransisko | |
| isp.: Francisco José de Goya y Lucientes | |
.jpg) Fransisko Goja (1797−1800, avtoportret) | |
| radmižen toižend: | |
|---|---|
| sündundan dat: | |
| sündundan sijaduz: | Fuendetodos[d], Zaragoza provints[d], Aragón[d], Ispanii[1][4][8] |
| valdkund: | |
| kolendan dat: | |
| kolendan sijaduz: | |
| tat: | José Benito de Goya y Franque[d] |
| mam: | Gracia de Lucientes y Salvador[d] |
| avtograf: |
|
 Goja Fransisko VikiAitas | |
.svg){kind=small}
Sädamiželon pol'voz'sadas Goja pirdi läz 700 kuvad, tegi 280 ofortad i ümbri tuhas pirdatesid gobelenoiden täht.
Biografii
Goja oli sündnu keskmäižen klassan kanzha, radoi ispanižen monarhijan tanhaližen voimujupirdajan. Mez' sädi portretoiden äjüt, kuvazi muupäiväližen elon scenoid, pirdi istorižid-ki kuvid, ühtni päjumalanpertiden čomamahtoižhe formiteshe (religijanscenad, pühämehed). Gravirujaks tegi ofortoiden serijoid, gravüroiden üks' serii om elefantanlul, no ned radod kändihe tetabikš mehen surman jäl'ghe päpaloin. Voib nähta äi kuvid Madridan Prado-muzejas.
Pirdajan čomamahtoine kar'jer zavodihe vl 1771. Ezmäine publine rad om freskad Jumalanmaman del' Pilar kafedraližes bazilikpäjumalanpertiš (Saragos). Jäl'gmäine säduz om vn 1827 «Maidniknaine Bordospäi»-kuva.
Pol'sar'sodan aigan pirdai jäi Madridha, kus sädi Bonapartan Žozefan modkuvan. Sil-žo aigal hän dokumentirui sodad ičeze grafižes Desastres de la Guerra-serijas.
Tetabiden kuviden nimikirjutez
Muupäiväližen elon scenad i rahvahaližed praznikad:
- «Vihmankatuz», 1777;
- «Astjoiden möi» i «Madridan torguz», 1778;
- «Vänd pelotha», 1779;
- «Nor' härg», 1780;
- «Satatadud kivinik», 1786;
- «Vänd bukal», 1791.
Portretad:
- Floridablank-graf i Goja, 1782−1783;
- «Osuna-gercogan pereh», 1787;
- A. Pontehos-markiznaižen portret, läz 1787;
- Emänd Sean Bermudes, 1792−1793;
- Fransisko Bajeu, Doktor Peral', molembad 1796;
- Ferdinand Giimarde, 1798,
- «La Tirana», 1799;
- «Karl IV-kunigahan pereh» 1800;
- Sabas Garsia, läz 1805;
- Isabel' Kovos de Porsel', läz 1806;
- T. Peresan portret, 1820;
- P. de Molina, 1828.
Homaičendad
| Goja Fransisko Vikiaitas |
 | Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Goja Fransisko, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.