Bairon Džordž Gordon

Džordž Gordon Bairon (angl.: George Gordon Byron (Noel), 6th Baron Byron; sünd.

22. viluku 1788, London, Anglii, Britanine imperii — kol. 19. sulaku 1824, Missolungi, Osmanan Grekanma) oli anglijalaine runokirjutai.

Bairon Džordž Gordon
angl.: George Gordon Byron
Bairon-lordan portret, voikuvan tegii om Ričard Uestall-pirdai
Bairon-lordan portret,
voikuvan tegii om Ričard Uestall-pirdai
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: George Gordon Byron

radmižen toižend:

runokirjutai, laulusõnade kirjutaja, politikanmez', näitekirjanik, autobiograaf, tõlkija, sõjaväelane, päevikupidaja, kirjutai, libretist, aristokraat, philhellene

sündundan dat:

22. viluku 1788(1788-01-22)

sündundan sijaduz:

Westminster[d], Suur-London[d], London[d], Anglii, Suurbritannia kuningriik[d]

valdkund:

Bairon Džordž Gordon Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]
Bairon Džordž Gordon Suurbritannia kuningriik[d]

kolendan dat:

19. sulaku 1824(1824-04-19)[5] (36 vot)

kolendan sijaduz:

Missolonghi[d][6][7][8]

tat:

John Byron[d][9][10]

mam:

Catherine Gordon Byron[d][9][10]

avtograf:

Bairon Džordž Gordon

Bairon Džordž Gordon Bairon Džordž Gordon VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Bairon oli sündnu Džon Bairon-kapitanan (1756−1791) da hänen kahtenden Ketrin Gordon-akan pereheze. Sai Anglijan lord-arvod kümnevoččes igäs, dvojurodnii dedan surman jäl'ghe. Tedoiži hüvin Anglijan klassižid avtorid Herrou-školas, oli pästnus Kembridžan universitetaspäi. Vn 1812 uhokus ezini ezmäižen kerdan parlamentan Lordoiden Kodiš. Sädi äiluguižid lirižid da satirižid runoid, poemid, p'jesid anglijan kelel, romantizman ezitai. Tegi melel Baironan tipišt personažad. Elon lopus ühtni Grekanman sodaha ripmatomudes, Grekanman rahvahaline vägimez'.

Oli naižiš, Anna Izabella Bairon (Annabella, 1792−1860) oli hänen ak vn 1815 vilukus — vn 1816 sulakus. Sündutihe naimiželos üks'jäižen Ada-tütren, programmiruindan alusenpanijan. Sid' runokirjutai ajoi verhiže maihe pördmatomikš, sädi poemid villal läz Ženevad, i eli Italijas Gviččioli-grafanakanke naindata vn 1819 sulakuspäi.

Valitud sädused

  • «Joudan časud» (angl.: Hours of Idleness, 1807)
  • «Čail'd-Garol'dan pühämatk» (Childe Harold’s Pilgrimage, 1812−1818)
  • «Gäur» (The Giaour, 1813)
  • «Abidosan neičeine» (The Bride of Abydos, 1813)
  • «Korsar» (The Corsair, 1814)
  • «Türmatud Šil'jonha mez'» (The Prisoner of Chillon, 1816)
  • «Pimeduz» (Darkness, 1816)
  • «Don Žuan» (Don Juan, 1819−1824)
  • «Mazepa» (Mazeppa, 1819)

Homaičendad

Bairon Džordž Gordon  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

Tags:

AngliiAnglijan kel'Britanine imperiiLondon

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

GeraklNicše FridrihTuvaluOKalevalaČoser DžefriSan FranciskoLatinan kel'Gruzijan kel'LämuzPölünimuričDepp DžonniLipeckan agjMahatma GandiAfganiMoldovSkandiiUeils DžimmiMad'jaranman agjadMahuz2018KuldRikBolgariiMad'jaranmaKiprGol'miiBeregovoKal'ciiTankElokuVk.comIisus HristosGazVenälaižen Federacijan tazovaldkundadNantBiologine erikBakuDagestanan TazovaldkundPiterTurkuMedicinParagvaiAngliiLantanSodaPi (lugu)HimiiSügüz'kuAvstraliiMargancValdmerimad.seRedukuKarl Sur'Modi NarendraBasterSuecan kanalMikki MausLindudValdmeriAdigejan TazovaldkundAntal'jNikaraguaReligii🡆 More