Kihlkund

Kihlkunnaq olliq Eestin olõman joba muistitsõl aol. Muistitsil germaanlaisil vastas' kihlkunnalõ gau, lõuna- ja õdaguslaavlaisil župa.

Algusõn oll' kihlkund ütest hõimost inemiisigaq ni ütitside majandus- ja kaitsõhuvvõgaq külli liit, midä juhtõ vanõmb. Kihlkunna keskus oll' liin vai kands', mõnõn kihlkunnan võisõ ollaq kah kats vanõmbat ja kats liina. Kihlkundõ piire mõotivaq ilmselt kõgõ rohkõmb luudusliguq oloq ja hõimosuhtõq. Kihlkunnaq olliq liitunuq maakunnõs, agaq nuuq köüdüsseq olliq külält lõdvaq, päämidselt leiq maakunna kihlkunnaq ütte sõaolokõrran.

Üte kihlkunna rahvas kõnõl' (ja kõnõlõs täämbädse pääväniq) ütte keelemurrakut, kand' ütesugust rõivast, tarvit' ütesugumaidsi põllotüüriisto jne. Tuuperäst tarvitasõq rahvustiidüseq (keeletiidüs, rahvaluulõtiidüs, etnograafia, aoluutiidüs) uman tüün kihlkundlikku jaotust: kõnõldas üte vai tõsõ kihlkunna murrakust, rahvalaulust, vanasõnost, rahvarõivist, kallendrekumbist jne.

13. aastagasaa alostusõn tulnuq ristisõdijaq võtiq kihlkundligu jaotusõ üle, kihlkundõ keskuisihe ehitediq kerkoq. Kihlkunnõst saivaq kerkokihlkunnaq - maakerko kogohusõ piirkunnaq. Sääntsel kujol jäiväq nääq Eestin püsümä 1925. aastaganiq. 1925 muudõti lutõri uso maakogodusõq usoütisüisis, miä olõ-s köüdedüq kimmä maa-alagaq. Aastasatoga om loomuligu arõngu tiil kihlkundõ mano tekkünü. Kui muistidsõl aol oll' Eestin umbõs 45 kihlkunda, sõs 1925 oll' näid 107.

19. aastagasaal naksivaq kihlkundõ kõrval valitsõmisütsüisis kujonõma vallaq. Nuuq tetti mõisidõ piire perrä ja näide piiriq muutuvaq sagõhõhe. Sõski luudiq 19. aastagasaal kihlkunnakohtuq, kihlkunnakooliq ja Lõuna-Eestin (Liivimaa kubõrmangon) viil kihlkunnakonvendiq, mink piirkund hariligult kattu kihlkunnagaq. Kihlkunnapiire perrä asotõdiq viil põllumiihi konvendiq 1936. aastagal ja muinsuskaitsõ seldsiq 1990. aastagil. 1919-1940 pand' pia ega kihlkunna rahvas pistü mälehtüssamba ummilõ Vabahussõan langõnuisilõ võitlõjilõ. Vinne aol noid lahoti ärq, a vahtsõl aol om näid jälq tagasi tett.

Kuigi kihlkundõ piire s'oo ilma aigo inämbüisi maakaartõ pääle märgitä-iq, om egapäävätsen elon sõski mitmit olukõrdo, kon tiidligult vai alatiidligult noidõ perrä toimitas. Inemiisi matõtas iks uma kihlkunna kalmuaida. Uma kihlkunna kotussit ja inemiisi tundas parõmbihe ku muid, kasvai tuuperäst, et noidõ hulgan om pall'o sugulaisi. Kihlkunnakeskusõq ommaq teie sõlmpunktin ja hariligult ommaq kihlkundõ keskuisin kihlkunnakoolõst vällä kasunuq keskkooliq ja gümnaasiumiq. Iks inämb pruuvvaq inemiseq, kinkalõ juurõq tähtsäq ommaq, kandaq uma kihlkunna rõivit vai lauldaq uma kihlkunna rahvalaulõ. Kihlkundlikku jaotust pidäväq avvo seen Võro liikminõ ja muinsuskaitsõliikminõ.

Vahtsõl eesti aol ommaq mitmõq kihlkunnaq naanuq pidämä kihlkunna päivi. Sääntside hulgan ommaq Ambla, Anna, Hageri, Haljala, Harju-Jaani, Juuru, Jõelähtme, Jüri, Karja, Karuse, Koeru, Kose, Kursi, Lüganuse, Martna, Mihkli, Nõo, Peetri, Pilistvere, Püha, Rapla, Simuna, Tõstamaa, Urvastõ, Viru-Jaagupi, Võnnu, Äksi kihlkund ja võiollaq viil tõsõq.

2009. aastagal naati Eesti Rahva Muusõumi iistvõtmisõl ja timä 100. aastagapäävä puhul nink suurõtiiammõdi abiga kihlkunnapiire üle Eesti suurõmbidõ teie veeren ärq tähüstämä. Edimädseq kats silti panti üles Võnnu ja Tarto-Maarja kihlkunna piiri pääle Tarto-Räpinä tii veeren nink tetti pidolidsõlt vallalõ 14. mahlakuu pääväl.

Määntseq kihlkunnaq muistitsõl Võromaal olliq, olõ-i täpsehe teedäq. Kõgõ vanõmbaq ommaq Põlva (edimäst kõrda paprin kirän 1452), Urvastõ (1477), Karula (1532) ja Rõugõ (1613) kihlkund. Vahtsõliina kihlkund tetti 1626. a. Räpinä kihlkunda om paprin nimmat 1636. Kanepist tekk' umaette kihlkunna 1675. a. Roodsi kuning Karl XI uma käsokirägaq; kokko panti Põlva, Otõmpää, a päämidselt Urvastõ kihlkunna veereq. Hargla kihlkund om kõgõ noorõmb Võromaal, läts' eräle 1694. a. päämidselt Karula kihlkunnast.

• "Maakond, kihelkond ja vald", Kama Kaido, "Koit" nr. 6025, 23.01.1990.
• "Kihõlkund - mi elo- ja aolugu" Sepä Elvi artikli Uman Lehen.
• Eesti kihelkonnad (kihelkondade kaart), Regio, 2009.

• Eesti kihlkunnaq