Otsmisõ
Lehekülg päälkiräga "Eesti" om olõman. Kaeq ka tõisi otsmistulõmit.
Eesti Vabariik om väiku riik Õuruupan, mink ümbre om õdagu ja põh'a puul Õdagumeri (põh'an Soomõ laht'), lõunõ puul Läti ja hummogu puul Vinnemaa. Mereveere... |
Eesti kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Eesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq õdagumeresoomõ keeleq vad'a, lõunõeesti ja liivi kiil... |
Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmine oll' umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ 2017. aastagal, minka sündüq paigapäälitside umavalitsuisi priitahtliguq... |
Eesti Rehvormieräkund (eesti keelen Eesti Reformierakond) om 1994. aastagal luud liberaalnõ Eesti eräkund, mink iinkäüjäs oll' Eesti Liberaaldemokraatlik... |
Eesti Keskeräkund (eesti keelen Eesti Keskerakond) om Eesti eräkund, miä luudi 1991. aastagal. Eräkunna populaarsus om 1990. aastidõ lõpust stabiilsõlt... |
Võro-eesti sõnaraamat om võro keele ja eesti keele vaihõlinõ ümbrepandmissõnaraamat. Aastagal 2002. ilmu Võro Instituudi välläandõn 15 000 tähüssõnaga... |
MTÜ Wiki Eesti om eesti- ja võrokeelidse Vikipeediä ni eestikeelidse Vikisõnaraamadu, Vikiopiraamatidõ, Vikitekste ja Vikitsitaatõ arõngu tugõmisõ... |
Eesti lipp om Eesti rahvus- ja riigilipp. Lipp om ristkülik, mil om kolm võrdsõt horisontaalsõt värmilaidu: sinine, must ja valge. Taa võeti edimält pruukmistõ... |
Eesti Konsõrvatiivnõ Rahvaeräkund (eesti keeli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE) om rahvuskonsõrvatiivnõ eräkund Eestin. 2013. a. valiti sinnäq... |
Eesti Mõtsa Abis (eesti keelen Eesti Metsa Abiks, lühendedlt EMA) om Eesti kodaniguliikminõ ja mittetulosaamisütisüs, miä kõnõlõs ja võitlõs Eesti mõtso... |
Eesti Vabariigi pääministri edüstäs Vabariigi valitsust ni juht tollõ tegevüst. 26. vahtsõaastakuu pääväst 2021 om Eesti pääministri Kalda Kaja. Pääministri... |
Eesti Nuuri Muusikalitiatri vai ENMT (eesti keelen Eesti Noorte Muusikaliteater) om 2013. aastagal Türil luud üle-eestiline muusikalitiatri. Noidõ moto... |
7. vahtsõaastakuu päiv (alljago Eesti inemiseq) 1916 – Kerese Paul, eesti malõmängjä 1980 – Kõrvõ Hele, eesti näütlejä 2001 – Lehtsalu Markus, eesti laulja 1977 – Oksaneni Sofi, eesti juurigaq Soomõ kiränik... |
Eesti maakunnaq ommaq põrõhõlladsõq Eesti 1. järgo valitsõmisütsüseq ni inne noid olnuq samma suurusjärko valitsõmisütsüseq (vällä arvat rajooniq). Muistidsõ... |
30. vahtsõaastakuu päiv (alljago Eesti inemiseq) Vabahussõan lõigassiq Eesti väeq läbi Võro–Petseri raudtii, lõigatõn ärq Valga puult taganõvidõ inämbläisi tii. 2023 – edimäist vuuri peeti eesti kirändüse päivä... |
9. vahtsõaastakuu päiv (alljago Eesti inemiseq) vabastiq Eesti väeq Tapa. ... 1797 – Wrangelli Ferdinand, maiõuurja 1897 – Viiardi Richard, põllomiis ja vallavanõmb 1891 – Gailiti August, eesti kiränik... |
2017 (alljago Eesti inemiseq) kallendri perrä. 10230. aastak sirvikallendri perrä. Eesti umavalitsuisi tallituspüürdmine ... ... ... ... 16. lehekuu päiv – Kukumäe Arvo, eesti näütelejä... |
29. märtekuu päiv (alljago Eesti inemiseq) ... 1918 - Eesti bolševikest kuun saisnuq Eestimaa Sõa-Revolutsioonikomitee kuulut' Narvan vällä Eesti Tüürahva Kommuuna. 1918 - Eesti Aotinõ Valitsus... |
21. radokuu päiv (alljago Eesti inemiseq) Vabahussõan vallutiq Eesti väeq Alluliina. ... ... ... 1903 - Schwartzi Johann Georg II, kerkoopõtaja 1995 – Viidingu Juhan, eesti luulõtaja ... ... BBC... |
vaadatud 21. märtekuu 2020 Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14. hainakuu 2014 Muna. Eesti kotusõnimmiraamat.Eesti Keele Instituut. Pruugit 23... |