Tarto
Tarto om rahva hulga poolõst tõnõ liin Eestin, pääliina Taliina perän.
| Tarto | |||||
| eesti Tartu | |||||
| | |||||
 Tarto keskliin ja Imäjõgi | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
| | |||||
| Maakund: Tartomaa | |||||
| Suurus: 38.96 km² | |||||
| Elänikke: 95 090 (01.02.2021) | |||||
| koordinaadiq: 58°28′ N 26°43′ E | |||||
  | |||||
| Kon Tarto Eestin om | |||||
2021. aastagal elli Tarton 95 090 inemist. Liin om Lõunõ-Eestin Imäjõõ veeren, miä juusk Eesti katõ kõgõ suurõmba järve – Võrtsjärve ja Peipsi järve – vaihõl. Tarton ommaq bussi-, rongi ja linnujaam.
Tartot peetäs Eesti kultuuripääliinas, ku sääl om kogo maa kõgõ vanõmb ja uhkõmb Tarto Ülikuul, miä om ka riikõvaihõlidsõlt tunnustõt. Tarto esiq om Eesti ja tõisi Baltimaiõ kõgõ vanõmb liin. Tarton ommaq ka Riigikohus, Haridus- ja Tiidüsministeeriüm, Eesti Rahva Muusõum ja kõgõ vanõmb eestikiilne tiatri Vanõmuinõ. Tarton sündü Eesti Laulupitõ kommõq – 1869. aastagal oll' Tarton edimäne Üldlaulupido.
1920. aastagal teiq Tarton rahu Eesti Vabariik ni Nõvvokogo Vinnemaa ja Soomõ ni Nõvvokogo Vinnemaa.
Tartost saa 2024. aastagal Õuruupa kultuuripääliin.
Nimeq
Tast saa kaiaq, kuimuudu Tartot (ja tõisi Õuruupa liino) eri keelin kutsas.
1918. aastagast pääle om eesti keelen ja aolehti seen pruugit nimme Tartu, aoluulidsõlt ommaq tõsõq rahvaq taad liina mitund muudu kutsnuq. Inämbjaolt ommaq naaq tulnuq kõik vanast (lõuna)eesti nimest Tarbatu. Läti keelen om liina nimi olnuq Tērbata, täämbädsel pääväl ütleseq nimäq kah Tartu. S'aksa, roodsi ni poola keelen om liina nimes olnuq Dorpat. Vindläseq ommaq liina kutsnuq Юрьев (Jurjev) vai Дерпт (alams'aksa keelen Dorpat). Soomõ keelen kutstas liina nimega Tartto, õkva nigu võro keelen, õnnõ soomõ kiräviie perrä katõ t-ga.
Aolugu
Kiviaig
Kõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Tarton ommaq umbõs 10 000 aastat vanaq. Tuust aost om lövvet Kunda kultuuri Uus-Ihaste elokotus.
Ravvaaig
Tarto om kotussõ pääl, kon jo ravvaaol oll' hää jõõst üle minnäq. Imäjõgi oll' tuu nuka kõgõ tähtsämb transporditii, taad piten sai Pihkvahe ni Võrtsjärvele (vai ollaq esikiq Viländi ja Pärno jõkõ piten Õdagumerele), jõõst läts' üle vai läbi tii Põh'a-Eestist Pihkvahe. Toomõmäe pääle oll' hää tetäq kaitsõehitüsi.
Umbõs 700. aastagal ehitedi põrõhõlladsõ Tähetorni kotussõ pääle muinaslinnus ja tuu kõrvalõ elokotussõq. Egäsugutsit asjo om tuust aost lövvet veidü, miä tähendäs, et linnus es olõq väegaq tähtsä. Rohkõmb om löüdmiisi 10. aastagasaast, tuul aol sis sai Tarto tähtsämbäs kotusõs.
Vana-Vinne leetopisse perrä võit' Kiievi suurvürst Jaroslav Tark 1030. aastaga paiku tšuudõ ja ehit' vana kandsi asõmalõ vahtsõ, miä nimmati kaitsõpühäligu pühä Jüri perrä Jurjevis (Gjurgev, Гюргев). Tuud peetäs ka Tarto edimädses mainitsamisõs.
Keskaig
13. aastagasaa edimädsen poolõn, Liivimaa ristisõa aigu, läts linnus Riia piiskopi ja Mõõgavelji ordu võimu alaq. Tarto muinaslinnussõ aqvõtminõ oll' 1224. aastagal, seod om peet ka muisidsõ vabahusvõidõlusõ lõpus Mandri-Eestin. Maahapalotõdu linnussõ asõmõlõ tetti kivist piiskopilinnus (parhilladsõ tähetorni kotsil) ja Tartost sai inämb ku kolmas aastagasaas piiskopkunna keskus. Tarto raadi om kõgõ inne mainit 1262. Liin kuulu Vana-Liivimaa rikkambidõ liino sekkä, ärq eleti Vinnemaa ja Õdagu-Õuruupa kaubandusõst. Tarton oll' neli kloostrit ni katõssa kerikut.
Põrõhõllanõ aig
1988. aastagal peeti Tarton muinsuskaitsõpäivi, mink käügin tuudiq vällä Eesti lipu värmiq.
Eesti Vabariigi aastagapääväl, 24. radokuu pääväl minnäs kell 10 hummogu tähetorni mano Eesti lippu tervütämä. Tähetornin om Eesti lipp olnuq 1988. aastaga 23. piimäkuu pääväst saaniq üüpäiv läbi.
Tarton om Riigikohus ja 2001. aastagast Haridusministeeriüm (põrõhõlla Haridus- ja Tiidüsministeeriüm).
Viimätsel aol om Tarto keskliina ehitet vahtsit suurõmbit huunit, miä ommaq ka kriitikat saanuq (nt Tarto vahtsõnõ kaubamaja, midä om nimmat ka "Tal'na ülikoolis"). Ütś 2021. aastaga kotsapäälitside valitsuisi valimistõ pääküsümüisi Tarton oll' Süäliina kultuurikeskusõ ehitämine.
Maatiidüs
Kliima
Tarto liin jääs Sise-Eesti kliimavaldkunda. Mandrikliima mõotuisi om tundaq suvõl palavidõ päiviga ja talvõl külmi päiviga, ku külmä või ollaq esiqkiq päält 30 kraadi. Inämbäste ommaq talvõq külmäq ja suvõq kuumaq.
Tarto ilmajaam om Tõraveren, kohe om liinast ca 20 km.
| Tarto keskmädseq 1991–2020, rekordiq 1865– | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kuu | Jan | Vee | Mär | Apr | Mai | Jun | Jul | Aug | Sep | Okt | Nov | Dets | Aasta |
| Kõgõ lämmämb °C | 9.7 | 10.9 | 18.4 | 27.5 | 30.9 | 34.0 | 34.9 | 35.2 | 30.3 | 21.5 | 13.8 | 13.0 | 35.2 |
| Keskmäne maksimaalnõ °C | −1.8 | −1.6 | 3.3 | 11.1 | 17.1 | 20.6 | 23.1 | 21.8 | 16.3 | 9.2 | 3.3 | 0.0 | 10.2 |
| Üldine keskmäne °C | −4.1 | −4.4 | −0.5 | 5.9 | 11.5 | 15.5 | 18.0 | 16.7 | 11.8 | 6.0 | 1.2 | −2.1 | 6.3 |
| Keskmäne minimaalnõ °C | −6.5 | −7.3 | −4 | 1.2 | 5.8 | 10.3 | 12.9 | 12.0 | 8.0 | 3.3 | −0.8 | −4.2 | 2.6 |
| Kõgõ külmemb °C | −37.5 | −36.0 | −29.6 | −19.8 | −7.2 | −2.2 | 1.8 | 1.5 | −6.6 | −13.8 | −22.2 | −38.6 | −38.6 |
| Vihm ja lumi mm | 48 | 39 | 36 | 35 | 54 | 88 | 67 | 79 | 55 | 68 | 55 | 51 | 673 |
| Keskmädselt sajupäivi (≥ 1.0 mm) | 10 | 8 | 8 | 8 | 8 | 10 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 118 |
| Keskmäne suhtõlinõ õhunesseq % | 88 | 85 | 76 | 68 | 65 | 70 | 74 | 77 | 82 | 86 | 89 | 89 | 79 |
| Mitu tunni päiv paistus | 33.7 | 65.1 | 140.3 | 190.9 | 266.0 | 258.0 | 268.7 | 227.6 | 152.1 | 79.3 | 30.0 | 24.3 | 1,735.9 |
| Lätteq: Riigi Ilmateenistüs | |||||||||||||
Tunnismärgiq
Tarto liina ammõtliguq tunnismärgiq ommaq Tarto lipp, Tarto vapp, Tarto logo ja tunnuslausõq ni 2014. aastagal kinnitõt Tarto jõõlipp. Ammõtlikkõ tunnismärke pruugitas naidõ märke pruukmiskõrra perrä. Tarto lipp tõmmatas üles liinaammõtidõ man, loko pruugitas liina üritüisi reklaamõ seen, jõõlippu pruugitas noidõ laivu pääl, miä pidäväq Tartot kodosadamas.
Päält ammõtlikkõ tunnismärke ommaq ka märgiq, midä inemiseq Tartoga kokko köütväq, näütüses Tarto raatus, Kivisild, Kaarsild, Tarto tuumkerik vai Tarto vaim.
Rahvastik
1977. aastagal kasvi Tarto rahva hulk päält tuhandõ ja om seoniqaoniq umbõs nii ka püsünüq. 2005. aastagal sattõ rahva hulk jälkinäq 100 000 päält alla. 2021. aastaga alul elli Tarton 95 090 inemist – näist 74 234 eestläst, 12 399 vindläst, 1211 suumlast ja 1051 ukrainlast, aga ka pall'o tõisi. Suurõmb jago vällämaalt tulijist lääväq ülikuuli. Arvatas, et Tarton eläs umbõs 10 000 inemist, kiä ei olõq hinnäst sisse kirotanuq.
Rahva hulk aastidõ perrä
| 1825 | 1833 | 1840 | 1847 | 1856 | 1881 | 1922 | |||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 8450 | 10 020 | 12 203 | 12 185 | 12 914 | 29 974 | 50 342 | |||
| 1934 | 1939 | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2000 | 2011 | 2015 | 2020 |
| 58 876 | 60 281 | 74 263 | 90 459 | 104 518 | 113 977 | 98 695 | 97 600 | 93 805 | 92 972 |
Rahvastik rahvusõ perrä
| Rahvus | 1867 | 1881 | 1897 | 1922 | 1934 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| eestläseq | 9720 | 46,3 | 16 526 | 55,4 | 29 039 | 68,6 | 42 459 | 84,5 | 51 559 | 87,6 |
| s'akslasõq | 8907 | 42,4 | 10 486 | 35,2 | 7020 | 16,6 | 3210 | 6,4 | 2706 | 4,6 |
| vindläseq | 1866 | 8,9 | 1818 | 6,1 | 3689 | 8,7 | 2570 | 5,1 | 2640 | 4,5 |
| muuq | 521 | 2,5 | 1144 | 3,8 | 2560 | 6,1 | 2103 | 4,2 | 1971 | 3,3 |
| Kokko | 21 014 | 100 | 29 974 | 100 | 42 308 | 100 | 50 342 | 100 | 58 876 | 100 |
| Rahvus | 1970 | 1979 | 1989 | 2000 | 2011 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| eestläseq | 68 129 | 75,3 | 77 597 | 74,3 | 82 031 | 72,3 | 80 397 | 79,5 | 79 700 | 81,7 |
| vindläseq | 18 009 | 19,9 | 21 530 | 20,6 | 24 604 | 21,7 | 16 245 | 16,1 | 14 340 | 14,7 |
| ukrainlasõq | 1277 | 1,4 | 1685 | 1,6 | 2639 | 2,3 | 1239 | 1,2 | 891 | 0,9 |
| suumlasõq | 1220 | 1,4 | 1271 | 1,2 | 1275 | 1,1 | 1073 | 1,1 | 706 | 0,7 |
| valgõvindläseq | 551 | 0,6 | 749 | 0,7 | 1088 | 1,0 | 490 | 0,5 | 355 | 0,4 |
| muuq | 1273 | 1,4 | 1549 | 1,5 | 1783 | 1,6 | 1725 | 1,7 | 1608 | 1,6 |
| Kokko | 90 459 | 100 | 104 381 | 100 | 113 420 | 100 | 101 169 | 100 | 97 600 | 100 |
Valitsõminõ
Tarto umavalitsusorganiq ommaq Tarto liinavolikogo ku iistsaisjakogo ja Tarto liinavalitsus ku volikogo tegijäorgan. Tarto liina valitsõmisõ põhimõttõq ommaq kirjä pantuq Tarto liina põhimäärüste.
1998. aastagast om Tarton võimul olnuq Rehvormieräkund, kon ommaq olnuq ka kõik liinapääq.
Tarto liinapääq 1918–1940:
- 1918–1919 Kriisa Jaan
- 1919–1920 Simmi Ants
- 1920–1934 Luiga Karl
- 1934 – Ainsoni Hans
- 1934–1939 Tõnissoni Aleksander
- 1939–1940 Sinka Robert
Tarto liinapääq 1991. aastagast
- 21. märtekuu päiv 1991 – 11. märtekuu päiv 1993 Veetõusme Ants (saiõ volikogo edimehes)
- 11. märtekuu päiv 1993 – 31. rehekuu päiv 1996 Kulli Väino (saiõ volikogo edimehes)
- 31. rehekuu päiv 1996 – 3. mahlakuu päiv 1997 Lukka Tõnis (näüdäti üles umbusko)
- 24. mahlakuu päiv 1997 – 10. süküskuu päiv 1998 Muguri Roman (pand' ammõdi maaha)
- 10. süküskuu päiv 1998 – 23. süküskuu päiv 2004 Ansibi Andrus (saiõ majandusministris)
- 23. süküskuu päiv 2004 – 26. mahlakuu päiv 2007 Jänese Laine (2011. aastagast Randjärv, saiõ kultuuriministris)
- 26. mahlakuu päiv 2007 – 9. mahlakuu päiv 2014 Kruuse Urmas (saiõ tervüse- ja tüüministris)
- 9. mahlakuu päiv 2014 –... Klaasi Urmas
Liinajaoq
Tarto liinajakõl ei olõq eräle valitsõmist, miä ommaq näütüses Tal'nan. Kõgõ vanõmb elondus om põrõhõlladsõ keskliina, Ülejõõ ja Supiliina kotsal. Pindala ja rahva arvu poolõst om kõgõ suurõmb liinajago Annõliin.
Aoluulidsõ keskliina ümbre ommaq vanõmbaq liinajaoq – umaaolidsõq edeliinaq, miä tekküq jõõ kaubateie viirde. Kavvõmbalõ jääseq 20. aastagasaal tegünüq vahtsõmbaq liinajaoq. Imäjõõ hää kalda pääl ommaq Supiliin, Karlova ja Ropka tüüstüspiirkund, üles ürgoro nõlvi pääle Tähtvere, Vaksali, Ropka ja 19. aastagasaal liinast vällä ehiteüq liinajaoq raudtiist edesti: Veeriku, Maarjamõisa, Tammõliin, Räniliin ja Variku. Kura kalda pääl ommaq jõõ veeren Ülejõõ, Annõliin ja Ihastõ, oro nõlvi pääl Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa.
Jõõ hää kalda pääl om Tarto liinast 56% ja kura kalda pääl 44%.
Kultuur
Tartot peetäs Eesti kultuuripääliinas.
Tarton om rikas kultuurielo: liinan om mitmit tiatrit, muusõummõ, kontsõrdikotussit, kooriq ja andsmbliq, kultuurikotusõq ja -ütisüseq. Pall'o kultuuri om korgkuulõ ümbre, näütüses om Tarto Ülikoolil oma kammõrkuur ja koolist om vällä kasunuq üliopilastiatri. Tarton peetäs kultuuri-, muusiga- ja kirändüsfestivaalõ, tandso- ja laulupidosit.
Liina kultuuriello juht Tarto Liinavalitsusõ kultuuriosakund. Suurõmb jago Tarto muusõumõst ommaq liina allasutusõq, liina käen om ka Lutsu Oskari nimeline Tarto Liina Keskraamadukogo.
2015. aastagst om Tarto tiidüskultuuriliino võrgustun ja UNESCO kirändüsliino võrgustun.
Tarto liinakiränik om Kivastigu Mart.
Tiatriq
Kõgõ vanõmb, suurõmb ja häste teedäq tiatri Tarton om 1870. aastagal luud Vanõmuinõ, kon tetäs nii draamat, oopõrit ku balletti. Suvõnäütemängest om vällä kasunuq Imäjõõ Suvõtiatri.
Tarto Ülikooli man olnust näütemängotsõõrõst om vällä kasunuq Tarto Üliopilastiatri.
Häste om teedäq ka Põllu Ivari Tartu Vahtsõnõ Tiatri.
Kujoq
Suurõmb jago kuiõst ommaq mälehtüses aoluulisiilõ inemiisilõ. Tunnõduq ommaq Barclay de Tolly monument keskliinan Barclay platsi pääl, Gustav II Adolfi monument Tarto Ülikooli päähuunõ takan Kuningaplatsi pääl, Petersoni Kristjan Jaagu monument Toomõmäe pääl, Tõnissoni Jaani monument Tõnissoni platsi pääl, Treffneri Hugo monument Ülejõõ pargin, Tubina Eduardi monument Vanõmuisõ tiatri vahtsõ maja iin ja Wilde'i Oscari ni Vilde Eduardi skulptuur Vallikraavi ja Ülikooli huulidsa nuka pääl.
Tarto raatusõ iin om viipurskusõskulptuur "Suudõlõvaq tudõngiq", midä peetäs Tarto ütes sümbolis.
Muusõumiq
Tarton om päält 20 esiqsugumadsõ muusõummi. Naidõ siän om riigi-, liina-, korgidõkuulõ ja ettevõttidõ muusõummõ. Häste ommaq teedäq Eesti Rahva Muusõum, Eesti Kirändüsmuusõum, Eesti Spordimuusõum, Tarto Kunstimuusõum, Tarto Liinamuusõum ja Tarto Ülikooli muusõumiq. Mõnikõrd peetäs muusõumõs ka Tarto Ülikooli kasvaida ja AHHAA tiidüskeskust.
Eesti Kirändüsmuusõum om rohkõmb tiidüsasotus ja kiräkogo ku muusõum. Eesti Spordimuusõum om riigi uma. Tarto liina umaq ommaq kats muusõummi: Tarto Mängoasjumuusõum ja Tarto Liinamuusõum. Ettevõttidõ ummist ommaq teedäq Tarto Ollõvabrigu muusõum ja Eesti Trükümuusõum.
Sport
Tartot om pikkä aiga peet korvpalliliinas, kõgõ kuulsamb om Tarto Ülikooli korvpallimiiskund, miä om ka mitu kõrda Eesti meistres tulnuq.
Kõgõ tunnõtumb jalgpallimiiskund om Tartu JK Tammeka, kon mäng ka Eesti jalgpallimiiskunna mängjit. Tartohe tahetas tetäq ka vahtsõnõ jalgpallihall, kon talvõl olnuq parõmb triiniq.
Häste om teedäq suusavõistlus Tarto maraton, miä kand külq Tarto nimme, a ei olõq inämb mitu aastat Tartost läbi lännüq. Tartost lääväq läbi Tarto Süküsjuuskmisõq ja rattaga sõitmisõq - Tarto rattamaraton ni Tour of Estonia Grand Prix.
Sõbraliinaq
Tartol om põrõld 15 sõbraliina:
Pilte Tartost
-
Tarto Ülikooli päähoonõq -
Botaanigaaid -
Tuumkerigu varõmõq -
Tarto raatus Toomõmäelt alla kaiaq -
Inglisild talvõl -
Ülikooli kohvigu iin -
Hansapäivi pidämine -
Barclay plats -
Tarto 1866. aastagal -
Tarto raatus hämärän -
Midä kaiaq tasos
Lätteq
| Eesti liinaq |
|---|
| Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro |
This article uses material from the Wikipedia Võro article Tarto, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Teksti või pruukiq litsendsi CC BY-SA 4.0 perrä, ku olõ-õi tõisildõ üteld. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Võro (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.