Võro

Võro
Võro liin Tamula päält kaiaq
Võro liina lipp Võro liina vapp
Kihlkunnaq: Põlva ja Rõugõ kihlkund
Suurus: 14,01 km²
Elänikke: 11 727 (01.01.2020)
koordinaadiq: 57°51′ N 26°60′ E
Kon Võro Võromaal om

Liinast lätt läbi Peterburi–Pihkva–Riia raudtii ja Talliina–Tarto–Võro–Luhamaa suurtii.

Võro liin om Otõmpää korgustigu ja Haani korgustigu vaihõlõ jäävän mandriijä sulamisõ vessi uuratõdun Võro-Harglõ oron. Liina sisse jääs kolm ilosat järve - Tamula järv, Kubija järv ja Kubija Veskijärv. Põh'akaarõst piird liina Võhandu jõgi.

Võro liinan eläs 11 727 inemist ja liina pindala om 14,01 km². Võro tunnuslausõq om "Üts ummamuudu liin".

Võro liin (s'aksa keeli Werro) om uma nime saanuq Võro mõisa perrä. Tuu sai uma nime ummakõrda Võro uja perrä, midä põrõhõlla kutsutas Korõli ujas.

1783. aastaga 3. hainakuu pääväl kehtestediq Eesti- ja Liivimaal asõtallituskõrd. Eesti- ja Liivimaa asõmõl võeti pruukmistõ nimeq Tal'na ja Riia kubõrmang. Riia kubõrmang jagosi Riia, Võnnu, Valga, Valmiera, Pärno, Villändi, Kurõssaarõ ja Võro kreises. Vahtsõnõ Võro kreis panti kokko Räpinä, Põlva, Kanepi, Urvastõ, Rõugõ, Vahtsõliina ja Harglõ kihlkunnast. Et tuu ala pääl liina es olõq, määräs' Riia kindralkupõrnaatri Browne'i George uma publikaadiga maakunnakeskus ja plaanitsõtav kreisiliin tetäq Vanna-Koiolahe.

Kuigi kindralkupõrnaatri oll' publikaadin märknü Vana-Koiola hääd kotust ja tuud, et taa liinas kõlbas, muut' ta õigõ pia ummi plaanõ ja soovit' Katariina II plaanist ärq üteldäq. Tä ütel', et keisriliinas kõlbas pall'o parõmbahe Võro mõisa ala, sääl om kats järve ja jõgi lähkül, säält lätt läbi tähtsä Tarto–Pihkva kaubatii, mõisal ei ollõv puudu häist kar'a- ja hainamaist, päälegi ollõv sääl suur herrimaja, kohe edimält olnuq hää ammõdimiihi paigudaq. Keisrinna es tiiäq midägi tuust, et tegeligult olliq Võro mõisal hoobis savitsõq ja likõq maaq ja tä saatsõ kindralkupõrnaatrilõ 6. hainakuu pääväl 1784 käsü huult kandaq mõisa ärqostmisõ iist. Kaubategemine, minka paron' Mengen sai ummi valduisi iist väega kõva hinna – 57 000 ruublit, toimu tuusama aastaga 2. vai 3. põimukuu pääväl.

Võro mõisnigu Mengdeni tsuskmisõ pääle anti 8. põimukuu pääväl 1784 vällä kõrraldus tuvvaq vahtsõ maakunna kohtoasotusõq, rentmeistre ja politseimeistre Vanast-Koiolast, kohe nä olliq joba joudnuq minnäq, Võro mõisahe, et tetäq sinnäq vahtsõnõ liin. Liina oll' vaja inemiisi ja tuuperäst oll' 3. põimukuu pääväl vällä käüd plaan, kuis säädäq vahtsõ liina piiriq, maatüküq ja edimäidsile inemiisile antavaq kergendüseq. Plaanin oll' niguq Vanan-Koiolangi vällä jakaq edimält 40 maatükkü ehitüse jaos. Nöörimaa kotusõ päält taheti õgalõütele andaq ka ütessä vakamaad põllu- ja hainamaas. Viil taheti jakaq maatüküq ka 32 käsitüüliisele, 6 kaupmehele, aptekrilõ ja kõrtsmikulõ.

Võro liina alostamisõ kuupääväs loetas 1784. aastaga 21. põimukuu päivä, ku Riia kindralkupõrnaatri Browne'i George kirot' ala dekreedile liina kotusõ ja nime paikapandmisõst.

Võro liina edimäne kodanik-elänik oll' Narvast tulnuq kaupmiis Smirnovi Piitre. Timä perrel jäi Narvan uma äri edendämises ruumi veitüs ja tuuperäst tä kirotki 17. piimäkuu pääväl 1784 (ku Võro liina viil es olõki) avaldusõ, et saiaq üts maatükk Eesti liinan. Nii tälle tuu maatükk vahtsõhe liina antigi.

• 1789 alost' tüüd Võro kõgõ vanõmb tüüstüs - savikivve vabrik. Savikivve läts' vaja vahtsidõ huunidõ ehitämises.
• 1820 sai Võro uma postijaama.
• 1864 oll' võrol säitsme tüülisega nahavabrik, kolmõ tüülisega ollõvabrik ja lubjavabrik.
• 1872 saadõti Tartost Võrolõ edimäne telegramm.
• 1889 peeti edimäne telehvonikõnõlus Tarto ja Võro vaihõl.
• 1889 ehitedi Pihkva–Riia raudtii, Võrost sai raudtiiliin.
• 1. radokuu pääväl 1919 vabast' Talliina 1. kaitsõpataljon Võro liina verevide käest. Tuud päivä tähüstediq edimädse Eesti Vabariigi aigo pidolidsõlt: lüüdi kerkokelli, ehiti majjo riigilippõga, peeti paraatõ.
• 31. lehekuu pääväl 2008 peeti Kubija laululaval edimäne võrokeeline laulupido Uma Pido.

Tiidüsasotusõq

• Võro Instituut om 1995. aastagal Kultuuriministeeriümi mano luud tiidüsasotus. Instituudi tüüq ja tegemiseq pututasõq päämidselt aoluulist Võromaad ja nuuq piät avitama võrokõisil alalõ hoitaq umma kiilt ja esiqumatsit kombit.

 

Kooliq

Võro liinan om (2006. a. saisoga) 8 kuuli: 4 keskkuuli, 2 põhikuuli ja 2 huvikuuli.

Võro liina kuulõ nimekiri

Latsiaiaq

Võro liinan om mitu eestikeelist latsiaida, a olõ-i seeniq üttegi võrokeelist.

Võro Instituudi majan käü 2009. aastaga sügüsest kuun võrokeeline keelepesä.

Kultuuriasotusõq

• Võro liina ütes sümbolis om kultuurimaja "Kannõl".
• "Kandlõ" man tüütäs Võro liinatiatri (inneskine Võro tiatriateljee), miä om mängnüq mitmit võrokeelitsit näütemänge.

Kultuuriüritüseq

• Perämädsel kümnel aastagal om ütes suurõmbas Võro kultuuriüritüses olnuq Võro folkloorifestival.

Sport

Võro liinast om peri tunnõtuid sportlaisi, näütüses olümpiavõitja Noolõ Erki.

 

• Kreutzwaldi Friedrich Reinholdi mälehtüssammas ja park Tamula järve veeren.
• Rippsild Tamula järve põh'anukan Roosisaarõ pääle.
• Roosisaarõ pääl silla lähkün muinsuskaitsõalonõ kiviao elopaik.
• Kreutzwaldi Friedrich Reinholdi Memoriaalmuusõum.
• Võromaa Muusõum – näütäs ello Võromaal kiviaost täämbätseni pääväniq.
• Võro Katariina Kerik (1793) ja Võro Apostlik Õigõuso kerik (1806) – arhitektuurimälehtusmärgiq Võro keskliinan.
• Parvlaiva "Estonia" katastroofin hukkasaanuisi mälehtüsmärk Katariina kerko kõrval pargin.
• Vabahussõan hukksaanuisi kalmuq ja vabahussammas Võro kalmuaian.
• Arteesiäkaiv Võro-Kubijal Kubija järve veeren.

• Kreutzwaldi Friedrich Reinhold, "Kalõvipuja" autor, pidi Võrol 44 aastakka liinatohtri ammõtit.
• Noolõ Erki om Võrol üles kasunu olümpiävõitja.

• Võro liina kodoleht
• Võro Instituudi kodoleht
• Võro folkloorifestivali kodoleht