Y-kromosoom on üks gonosoomidest, mis esineb ainult heterogameetsel sugupoolel (nt isasimetajatel, ka mehel) koos ühe X-kromosoomiga.
Y-kromosoom sisaldab tavaliselt peale heterogameetsele sugupoolele spetsiifiliste (Y-spetsiifiliste) geenide ka X-kromosoomiga homoloogset (pseudoautosoomset) regiooni kromosoomi distaalsetes otstes. Imetajate Y-kromosoomis asuv SRY-geen (SRY – sex-determining region Y ehk sugu määrav Y-piirkond) määrab valgulise testiseid determineeriva faktori (TDF) kaudu isasloomaks kujunemise. Inimese Y-kromosoom on väike akrotsentriline, kuid mikrosatelliidita kromosoom.
Inimese Y-kromosoomi pikkuseks on ligikaudu 57 miljonit aluspaari ja see sisaldab hinnanguliselt 71 valke kodeerivat geeni, 388 pseudogeeni ja 109 mittekodeerivat geeni. Selles asub mitu spermatogeneesiga seotud piirkonda, mis sisaldavad seemnerakkude tekkeks ja arenguks vajalikke geene. Kui neis piirkondades peaks esinema deletsioone või teisi mutatsioone, mis kahjustavad seal asuvaid geene, siis võib see kaasa tuua viljatust. See võib kaasneda näiteks Y-kromosoomi mikrodeletsioonidega, mis on tekitanud huvi nende lähemaks uurimiseks.
Y-kromosoomis on umbes 60 miljonit DNA aluspaari. Üldiselt arvatakse, et X- ja Y-kromosoom põlvnevad ühisest väga vanast autosoomide paarist. Sugukromosoomide evolutsioon on seotud protsessiga, milles Y-kromosoom on erinevalt X-ist kaotanud enamiku algselt seal leidunud geenidest. Y-kromosoom esineb ühe koopiana vaid meessugupoolel. Erinevalt teistest diploidsetest inimese geenidest on Y-liitelised lookused haploidsed – rohkem kui 95% selle järjestusest ei osale ristsiirdes X-kromosoomiga. X-kromosoomiga mitterekombineeruvat piirkonda nimetati algselt Y-kromosoomi mitterekombineeruvaks alaks (NRY – non-recombining region), tänapäeval meessoospetsiifiliseks regiooniks (MSY – male specific region). MSY otstes on lühikesed pseudoautosomaalsed alad, mille geenide kodeeritud tunnused päranduvad järglastele samal viisil nagu autosomaalsete geenide poolt kodeeritud tunnused. Detailse Y-kromosoomi füüsilise kaardi avaldas esimesena Charles A. Tilford. Esimesed andmed NRY kahe eri osa (AZFa ja AZFc regioon) kohta avaldati Chao Suni ja Tomoko Kuroda-Kawaguchi teadusartiklites. Need kaks tulemust ühendati NRY nukleotiidse järjestuse analüüsimiseks.
Sekveneerides mehe NRY 97% ulatuses, leiti vähemalt 156 transkriptsiooniühikut. Lisaks sellele kodeerivad NRY geenid 27 valku või valguperekonda, millest 12 esinevad kõikides kudedes ning 11 on munandispetsiifilised. Sellest järeldatakse, et NRY geenid jagunevad kahte funktsionaalsesse klassi. NRY jaguneb eu- ja heterokromaatiliseks regiooniks.
Y-kromosoomil on kolm heterokromaatilist regiooni: tsentromeer (~1 miljon nukelotiidi (Mb)), selgelt piiritletud saar proksimaalsel pikal õlal (Yq) (~400 tuhat nukleotiidi (kb)) ja suure osa distaalsest õlast hõlmav plokk Yq (~40 Mb). Heterokromaatiline ala hõlmab vähemalt kuut järjestuste klassi, millest igaüks moodustab pika homogeense tandemmassiivi.
NRY-s on eukromatiini kokku umbes 24 Mb: lühikeses õlas (Yp) 8 Mb, pikas õlas (Yq) 14,5 Mb ja kaks minoorset lünka 1 Mb. 2001. aastal Tilfordi avaldatud detailsest Y-kromosoomi eukromaatilisest järjestusest nähtub, et eukromaatiline NRY sisaldab kolme tüüpi järjestusi: X-transponeeritud, X-analoogsed ja amplikoonsed segmendid.
Erinevalt näiteks äädikakärbsest määrab inimesel ja teistel imetajatel soo Y-kromosoom. XX-sugukroomidega indiviidid on nais- ja XY-indiviidid meessoost. Y-kromosoomis paiknev SRY-geen kodeerib testiseid determineerivat faktorit (TDF – testis-determining factor). Selle geeni homoloog on leitud ka hiirel. TDF on regulaatorvalk, mis seondub DNA-ga, reguleerides nii teiste geenide avaldumist, mis on vajalikud testiste arenemiseks. Pärast munandite formeerumist kutsub testosterooni sekretsioon esile meessoole iseloomulike tunnuste väljakujunemise. Testosteroon on hormoon, mis seondub paljude rakutüüpide retseptoritele.
Y-liitelistel haigustel on oluline roll, mõistmaks Y-kromosoomi erinevaid funktsioone.
Ükski eluliselt tähtis geen ei sisaldu ainult Y-kromosoomis. Ainuke hästidefineeritav Y-kromosoomiga seotud defekt on munandite arenguhäire (deletsiooni või kahjuliku mutatsiooni tõttu SRY-s). Kahe X-kromosoomi ja ühe Y-kromosoomi korral esineb sarnane efekt.
Arvatakse, et imetajate X-ja Y-kromosoomid diferentseerusid autosoomidest 300 miljoni aasta eest. Seda on põhjendatud X-Y vahelise ristsiirde lõppemisega ning imetajate ja lindude lahknemisega umbes 240–320 miljonit aastat tagasi. Kõigepealt jagunesid eellasorganismi autosoomid eellas-X ja -Y-ks. Y-kromosoomis modifitseeritakse geeni, millest saab TDF-iga sarnanev sugu määrav lookus. TDF-lookuse läheduses surutakse rekombinatsioon maha, tagades selle jäämise vaid ühte kromosoomi. Soospetsiifilised on kromosoomis need alad, kus rekombinatsioon on maha surutud. Y-spetsiifiline regioon ei saa teise kromosoomiga rekombineeruda, mistõttu hakkab sinna järk-järgult kuhjuma mutatsioonide. Selle tõttu muutuvad paljud geenid seal inaktiivseteks pseudogeenideks, mis kaotatakse deletsioonide käigus. Tulemuseks on progressiivne geenide kadu, jättes alles vaid vähesed kasulikud geenid, ning sellest tingitud Y-kromosoomi suuruse vähenemine võrreldes X-kromosoomiga. Lõpuks on X-Y vaheline rekombinatsioon võimalik vaid väikses pseudoautosomaalses regioonis (PAR – pseudoautosomal region). NRY noorimaks järjestuseks peetakse X-transponeeritud järjestust, mis on umbes 4 miljonit aastat vana. SRY-geen on 300 miljonit aastat vana. Y-kromosoomi inversioonid võisid suruda alla ristsiirde X-ga.
Y-kromosoomi kasutatakse DNA-põhises kohtuekspertiisis, genealoogilises rekonstrueerimises, inimese evolutsiooni ja meditsiinigeneetika uuringutes. Y-kromosoom kantakse edasi isalt pojale. Mitterekombinatiivne Y-kromosoom pärandub nagu eraldi lookus. Y-kromosoom muutub vaid aja jooksul akumuleerunud mutatsioonide läbi, seega säilitavad oma ajalugu pikemat aega kui autosoomid. Eeldades 1:1 soojaotust, on Y-kromosoomi populatsioon ¼ autosoomide omast, 1/3 X-kromosoomide omast ja sarnane mtDNA-le. Y-kromosoom on seetõttu tundlikum geenitriivile, mis mõjutab eri haplotüüpide sagedusi eriti väikeses populatsioonis.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Y-kromosoom, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.