Vassili Stalin

jaanuarist 1962 Vassili Džugašvili; gruusia keeles ვასილი იოსების სტალინი, ვასილი ჯუღაშვილი; vene keeles Василий Иосифович Сталин, Василий Джугашвили; 24. märts 1921 Moskvas Vene SFNV – 19. märts 1962 Kaasan, Tatari ANSV, Vene NFSV) oli vene sõjaväelendur, lennuväe kindralleitnant, Jossif Stalini noorem poeg.

Ta oli Teise maailmasõja aegne sõjaväelendur, kes edutati noorelt lennupolgu komandöriks, seejärel 24-aastaselt oli ta lennudiviisi komandör. Pärast sõda, aastatel 1948–1952, juhatas ta Moskva sõjaväeringkonna sõjaõhujõude.

Sõjaväelised auastmed: polkovnik (1942), lennuväe kindralmajor (1946) ja lennuväe kindralleitnant (1949).

Vassili Stalin oli kirglik spordi toetaja. 1940. aastate teises pooles organiseeris ta talle alluvates sõjaõhujõududes mitu spordivõistkonda, sealhulgas jalgpalli- ja hokimeeskonna.

Vassili Stalin lõpetas Moskva näidiskooli nr 25 (üldhariduskool parteieliidi lastele). Aastatel 1938–1940 õppis ta Sevastopoli lähistel Katša asulas paiknenud Mjasnikovi-nimelises Katša Sõjalennukoolis. Pärast selle lõpetamist 1940. aasta märtsis teenis Stalin kuni sügiseni Moskva sõjaväeringkonnas asuvas lennupolgus nooremlendurina. 1940. aasta septembris alustas ta õpinguid Žukovski-nimelises sõjaõhujõudude akadeemias, kuid sama aasta detsembris viidi ta üle Lipetskisse eskadrillikomandöride täiendõppe kursustele. Pärast kursuste lõpetamist 1941. aasta mais asus ta inspektor-lendurina tööle Punaarmee Sõjaõhujõudude Valitsuses. 1941. aasta septembris edutati ta inspektsiooni ülemaks.

Rindele teda esialgu ei lastud. 1942. aasta juulis juhatas ta lennurühma Stalingradi rindel, 1943. aasta veebruarist hävituslennukite polku. 1945. aasta veebruaris määrati 24-aastane Vassili Stalin hävituslennukite diviisi komandöriks Valgevene rindel. Tema diviis võttis osa Berliini lahingust.

Pärast sõda

 

Pärast sõda, aastatel 1948–1952, oli Vassili Stalin Moskva sõjaväeringkonna sõjaõhujõudude juhataja. 1952. aasta juulis tagandati ta ametist purjutamise pärast. Varsti pärast Jossif Stalini surma 1953. aasta märtsis, saadeti ta reservi, kuid juba aprillis süüdistati teda kommunistliku partei juhtide diskrediteerimises. Ta oli 2,5 aastat uurimise all, seejärel mõisteti talle 8 aastat vanglakaristust nõukogudevastase propaganda eest. Karistust kandis ta Vassili Vassiljevi nime all. Vabanes kinnipidamiskohast 1961. aasta aprillis. Talle määrati elukohaks välismaalastele suletud Tatari ANSV pealinn Kaasan. 1962. aasta jaanuaris väljastati talle pass Vassili Džugašvili nimele. Kaks kuud hiljem Vassili Stalin suri. Surmatunnistusele märgiti surma põhjuseks alkoholimürgitus. Ta maeti kohalikule kalmistule. 2002. aastal maeti tema säilmed ümber Moskvasse Trojekurovo kalmistule tema viimase abikaasa kõrvale.

1999. aasta septembris tühistas Venemaa Föderatsiooni Sõjaväeprokuratuur NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi süüdimõistva otsuse.

• 1942 – Punalipu orden
• 1943 – Aleksander Nevski orden (11. märts 1943)
• 1944 – Punalipu orden (2. juuli 1944)
• 1945 – Suvorovi 2. järgu orden (29. mai 1945)
• 1945 – Grünwaldi rist (Poola orden)

Stalin oli neli korda abielus ja tal oli mitu last. Tema teatrilavastajast poeg Aleksandr Burdonski (esimesest abielust) sai Venemaa rahvakunstnikuks. Vassili Stalini poeg teisest abielust (1945–1949) Nõukogude Liidu marssali Semjon Timošenko tütrega Vassili Stalin (1949–1972) lasi end narkouimas maha.

Vassili Stalini õe Svetlana Allilujeva poeg Jossif Allilujev oli tunnustatud kardioloog Moskvas. Vassili Stalini vend Jakov Džugašvili hukkus Teises maailmasõjas. Jossif Stalini kasupoeg Artjom Sergejev sai kindralmajoriks.